"Viimane marutaudijuhtum Eestis oli 2011. aastal. See oli metsloomal. 2013. aastast alates oleme ametlikult marutaudivabad ja meil on tekkinud võltsturvalisus, aga nüüd peame hakkama mõtlema, et see on meile ikkagi väga lähedal," ütles loomaarst Gerlin Järvela.

Mõni aeg tagasi avastati Saksamaal üks marutaudis koer. "Marutaudi kandev koer jõudis Saksamaale Venemaalt koerte varjupaigast. Sealtsamast varjupaigast on ka Eestisse koeri toodud. Nii lihtsalt võibki marutaud jõuda ka meie riiki," tõdes loomaarst.

"On väga palju asju, mille vastu me oma lemmikloomi ja tegelikult ka ennast kaitsta ei saa, aga kui vaktsineerimisega me hoiame ära ühe kõige hirmsama nakkushaiguse, siis seda tuleb teha. Marutaudi nakatumine lõpeb looma ja ka inimese jaoks fataalselt," tõi Järvela välja.

Loomaarsti sõnul väga palju reisitakse Aasias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja reisidel katsutakse ka koeri-kasse. "See on ka viis, kuidas inimesed Euroopasse selle haiguse on toonud ja ka surnud sellesse haigusesse. Vaktsineerimine on ainus asi, mis aitab."

Kas puukide vastu kasutada kaelarihma, tablette või tilku, sõltub looma eripärast. "Kui koer käib palju ujumas, pole tilkadel erilist mõtet. Kõige paremini oskab soovitada loomaarst," tõdes Järvela.

Ka loomadel võivad puugid põhjustada väga ränki haiguseid. "Loomad ka surevad nendesse haigustesse."

Kui tahta kaitsta oma lemmikut erinevate haiguste eest nagu koerte katk, parvoviirus, hepatiit, paragripp ja leptospiroos, on väga mõistlik kasutada kompleksvaktsiini. "Kõiki neid haigusi levib ja vaktsineerides on võimalik neid hirmsaid haigusi oma lemmikloomast eemal hoida."

Asi pole Järvela sõnul ainult kontaktis teise loomaga, vaid haiguse võib loom saada ka keskkonnast. "Leptospiroos näiteks levib hiirte ja rottide kaudu. Me ei näe, kuhu hiir või rott on oma väikese pissiloigu teinud, koer käib ju kogu aeg nina maas ja sealt ta selle haiguse üles korjab."