Endokrinoloog Kristina Isanda sõnul on tervisliku kehakaalu piir olemas ning selle ületamine suurendab märkimisväärselt erinevate haiguste riski. Rasvumise hindamiseks kasutatakse meditsiinis kehamassiindeksit, mis arvutatakse kehakaalu ja pikkuse põhjal. Isanda sõnul tõusevad terviseriskid märgatavalt siis, kui kehamassiindeks ületab 30.

"Kui inimene ei ole enam ülekaalus, vaid on rasvunud, siis me peaksime hakkama ravima. Mitte selleks, et ravida inimest kosmeetiliselt kõhnemaks, et ta saaks enesekindlust juurde ja tahaks toredamini rannas olla, vaid see on komplekt haiguseid, mis rasvumisega seoses tulevad," ütles ta.

Tema sõnul tuleks probleemiga tegeleda võimalikult vara. Üks oluline tegur on igapäevase liikumise suurendamine. Näiteks sõita tööle bussiga, mitte autoga, sest bussipeatusesse kõndimine annab samuti liikumisminuteid, valida liftiga sõitmise asemel trepist käimine ja ka lapsi ei pea autoga trenni ja koju sõidutama.

"Mitte vaid, et ma käin trennis üks kord päevas, kolm korda nädalas, vaid liikumismuster – las terve päev olla täis pisikesi liikumisampse," soovitas Isand.

Toitumine mõjutab kehakaalu rohkem kui liikumine

Arsti sõnul on rasvumise kontekstis siiski kõige olulisem toitumine. Tema viidatud uuringute põhjal võiks kuni 80 protsenti elustiilimuutusest olla seotud just toitumisharjumuste muutmisega. Toitumine peaks olema regulaarne ja lihtne ning vältida tuleks pidevat näksimist.

Arsti sõnul on harjumuste muutmine inimestele keeruline. Ta märkis, et inimesed on sageli oma väljakujunenud käitumismustrite mõju all ning elustiili muutmine nõuab järjepidevat pingutust. "Me oleme oma harjumuste ohvrid. Ega oma elu mustrit muuta on keeruline," ütles Isand ja lisas, et seetõttu on otsitud abi ka ravimitest, mis aitavad kehakaalu langetada.

GLP-1 agonistid, mis töötati algselt välja teist tüüpi diabeedi raviks, on nüüd kasutusel ka rasvumise ravis. Arsti sõnul aitavad ravimid vähendada isu ning kasutajatel kaob toidumüra. Lisaks aeglustab ravim mao tühjenemist, mistõttu püsib küllastustunne kauem.

Endokrinoloog kirjutab neid ravimeid välja patsientidele, kelle kehamassiindeks on suurem kui 30. Samas rõhutas ta, et ravim ei saa asendada elustiili muutust.

"Kui ma alustan ainult ravimist, siis sellel asjal, kui nii otse võib öelda, ei ole ju mõtet. Kui ma oma elustiili ei muuda, kui ma liikuma ei hakka, siis miks süstida?" küsis Isand.

Tema sõnul soovivad inimesed sageli eelkõige saledamat välimust, kuid tervise seisukohast on olulisemad muud muutused, näiteks rasvmaksa taandumine, vererõhu alanemine ja veresuhkru näitajate paranemine.

Eesti elanikkond muutub järjest raskemaks

Endokrinoloogi hinnangul näitab statistika murettekitavat trendi. Tema sõnul on Eestis kas ülekaalulised või rasvunud ligikaudu 40 protsenti elanikkonnast ning probleem süveneb.

"Me näeme seda, et elanikkond üle maailma läheb järjest "rasvasemaks" ja see tempo on üsna kiire," märkis arst.

Ta tõi välja, et toitumisharjumused saavad sageli alguse juba lapsepõlves. "Kõik algab pihta sellest, millist toitu me lapsena sõime. Milline oli meie toidumenüü, kui me väikesed olime," ütles ta.

Isanda sõnul on söömine oluline osa inimeste sotsiaalsest elust, kuid ühiskonnas tuleks seniseid harjumusi kriitiliselt vaadata. "Kui ma tahan oma sõpru näha, siis ma pean igal juhul istuma kohvikus ja võtma ka kindlasti koogi. Tegelikult see ei ole niimoodi," ütles ta.

Isand rõhutas, et muutuste tegemiseks peab inimene olema motiveeritud ning valmis oma eesmärke ka ümbritsevatele selgitama. "Inimesed peaksid ennast armastama. Ja kui nad armastavad ennast, siis nad armastavad tervet elustiili," ütles ta.

Kui inimene ei suuda kaaluprobleemidega ise toime tulla, soovitab ta pöörduda arsti poole, sest tervishoius olemas nii teadmised kui ka vahendid, et inimesi kaalulangetamisel aidata.