Muusik Liisi Koikson meenutas 2001. aastat, mil Eesti kohaliku Eurovisiooni eelvooru võitsid Tanel Padar ja Dave Benton ning tema jäi sel aastal teiseks. "Ma käisin alles keskkoolis, mul oli sel päeval veel palavik ja sellepärast tuli tol võistlusel minu laul lindi pealt. Kõik teised osalejad olid sellega nõus. Pidin lihtsalt kolm minutit laval mikrofoni ees püsti seisma," meenutas ta.

Koikson kirjutab praegu uut muusikat, aasta lõpus tuleb ka plaat välja. Laulja sõnul võtsid vahepeal maised kohustused tema argipäeva üle. "Kasvatasin lapsi, mul on viie- ja üheksa-aastane tütar. Tunnen, et kunstnik minus kisendab, et kus mina saan olla," tõdes muusik.

Koiksoni loodud laul "Sind vaid kiidan" kõlas laulukaare all eelmisel üldlaulupeol "Iseoma". "See oli väga ilus tunne. Me oleme ju kõik laulupeo vaimus kasvanud," nentis ta. "Seda ma küll tajusin, et kui ma ise laulan, siis ma ei saa selle hetke erilisust endasse võtta ja ma jään tegelikult sellest ilma. See on liiga harras, klomp tuleks kurku. Autorina sain ma laulupeol seal puupingil nii palju vabiseda ja nii palju nutta, kui ma tahtsin. See laul jõudis laulupeole loomulikku rada pidi, see ei olnud tellimuslaul laulupeoks."

Samasugune tunne valdas teda, kui ta pidi Eesti Vabariigi sünnipäeval seda lugu laulma. "Täpselt sel päeval algas Ukraina sõda. Proovis ma ei saanudki selle laulmisega hakkama, laul jäi pooleli. Kontserdi ajal ma mõtlesin nii, et mina ei tohi praegu nutta, las teised kodus nutavad. Mina lähen ja pean praegu selle asja ära tegema ja sõnumi edasi andma," tõdes ta.

Koikson tõi välja, et kui argielu võttis liiga palju üle, hakkas ta enda sõnul kaotama seda, milles ta muusikuna hea on. "Kui sa teed iga päev võileiba ja pool sellest jäetakse alati alles, on tunne, et järelikult ei olnud piisavalt hea võileib. Kõik loomeinimesed võitlevad sellega, et nad peavad argiasju ka tegema, aga nende pärisväärtus on kuskil mujal. Samas ei ole õige end ka kogu aeg läbi oma töö defineerida. Sellest sain ka aru, et olen päris pikalt seda teinud," nentis Koikson.

"Ma olen enda elu võtnud palju rohkem enda kätesse kui varem. Varem oli kalender täis ja läksin sinna, kuhu teised ütlesid. Nüüd esimest korda on mul nii, et mul on mingid trennid. See on ka mingi raamistik," sõnas muusik.