Eriline kaamera on kokku pandud Tõraveres Tartu observatooriumis. "Uurima minnakse objekti, mille sarnast inimkond varem pole uurinud. Objekt pärineb päikesesüsteemi äärealadelt või siis hoopis väljaspoolt päikesesüsteemi. Kaamera peaks minema kaugemale kui ükski instrument Eestist kunagi on läinud," ütles Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia kaasprofessor Mihkel Pajusalu.

Eestlaste kaamera lennutatakse kõigepealt Maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvasse kosmoseparklasse, mis on meist neli korda kaugemal kui Kuu. Seal ootab kaamera, kui komeet läheneb ja lendab siis komeedile kosmilises mõõtkavas ülilähedale ehk pildistab seda vaid 300 kilomeetri kauguselt.

"Komeet on nii huvitav seetõttu, et on püsinud muutumatuna selle tekkimisest alates. Selles on keemiline foto päikesesüsteemi tekkimise hetkel. Seni pole olnud võimalik midagi sellist uurida, sest seni on uuritud objekte, näiteks komeete, mis on perioodilised. Kui komeet jõuab päikese lähedale, siis hakkab see kohe lagunema ja seepärast on perioodiliste komeetide puhul väga raske öelda, mis nende algne seis nende tekkehetkel oli. Kui meil on selline objekt, mis tuleb päikese juurde esimest korda, siis teame, et päike pole seda modifitseerinud ja seal on olemas keemiline foto tingimustest, mis olid kõige alguses," nentis Pajusalu.

Missioon on Eesti astronoomi Ernst Öpiku järgi nimetatud.

Kaamerat on väga palju katsetatud ja testitud. "Möödalend komeedi tuumast kestab vaid mõned minutid, kui me saame teha kõrglahustusega pilte. Instrumendi teeb uudseks ka see, et sel on peal automaatprogramm, mis valib välja pilte, kus on komeedi tuum peal ja saadab tagasi ainult väljalõigatud koha sellest. Kõik see tolm, mis komeediga kaasa lendab, võib tähendada seda, et väikesel tolmukübemel on tunduvalt suurem energia kui näiteks püssikuulil. See väike tolmukübe võib instrumendi hävitada ja sellepärast on oluline, et instrument edastaks andmed võimalikult kiiresti tagasi Maale," selgitas kaasprofessor.

Instrumenti hoitakse erilises puhasruumis, kuhu inimesed sisenevad spetsiaalsetes kaitseriietes. "See on sellepärast, et inimesed on väga räpased, jätavad igale poole sõrmejälgi, juuksekarvad kukuvad, naha pealt langeb tolmu. Kui midagi instrumendi peale kukub, siis selle puhastamine on väga keeruline. Seepärast me väldime puhastamist nii palju kui vähegi võimalik. Ja kui midagi instrumendi sisse satub, me ei pruugigi seda sealt kätte saada. See võib aga kosmoses välja tulla, ja mitte ainult meie asju rikkuda, vaid ka teise instrumendi peale lennata ning seda rikkuda," selgitas kaasprofessor, miks on puhtus ääretult oluline.

Kuna see on ametlik Euroopa kosmoseagentuuri missioon, rakenduvad sellele erilised nõudmised, mida tuleb täita. "Kõik peab olema üle kontrollitud ja väga palju katsetatud," nentis Pajusalu. "Esimesed katsetused observatooriumi ruumides selle instrumendi varaste prototüüpidega toimusid 2019. aastal."

Start peaks toimuma 2028. aasta lõpul või 2029. aasta alguses. "See on Eesti esimene ametlik kosmoseagentuuri teadusmissiooni instrument, mis on kunagi tehtud," kinnitas Pajusalu.