Püstijalakoomik Daniel Veinbergsil juhtus hiljuti Viimsis esinedes olukord, kus ta tegi laval nalja ja üks kuulaja tuli lavale. "Tegemist oli avatud mikrofoniga, mis on komöödiaüritus, kus koomikud panevad ennast kirja, et proovida uut materjali. See on reeglina tasuta. Inimene, kes lavale tuli, oli juhuslik mööduja. Kui ta kuulis, mis teemast ma laval räägin, astus ta lavale ja võttis mult mikrofoni ära. Tuli välja, et ma olin läinud tema moraali pihta," meenutas koomik.

Veinbergs tõdes, et tema esinemiste ajal on tuldud lavale kolm korda. "Olen esinenud üle 3000 korra. Need korrad, kus see juhtub, on ikkagi üsna nõme. Ma ei taha ennast ohvriks teha, see ei olnud otseselt vägivald, vaid lihtsalt huvitav seik. Ma rääkisin sellisel tõsisel teemal nagu pedofiilia. Ma ei ole sellest koolkonnast, kes ütleb, et koomik tohibki olla täielik mölakas ja ütleb, et mul on loominguline vabadus. Huumor vajab ikkagi natuke filigraansemat lähenemist. Koomik on natuke psühholoog ja natuke ajakirjanik ja tema ülesanne on leida üles nurk. Kui ma rääkisin pedofiiliast, siis ma ju mingi juhul ei naeruvääristanud selle ohvreid, vaid rääkisin meie õigussüsteemist, mis mind häirib."

Kui inimene ei taha kontekstuaalselt nalja süveneda, siis võibki see nali koomiku sõnul kuulaja jaoks olla väga hull. "Kõigil on oma tõde, mina pean seisma oma tõe eest," lisas Veinbergs. "Kui proovid šokeerival teemal nalja teha ja see nali ei tule välja, siis koomiku jaoks on sellel ka tagajärjed. See on häbi. Rahvas ei naera ja see on piisav motivatsioon teha paremat nalja. Mina võitlen võimaluse eest proovida. Õigus proovida nalja teha võiks olla kõigil."

Veinbergs tõi välja, et kui kuulajale üldse ei meeldi, mis laval räägitakse, siis võiks pärast etendust koomikuga rääkima minna. "Minuga on nii rääkima tuldud. Ma päris tahumatu ka ei ole. Väga sõbralikult lähenetakse, üldse mitte ründavalt. Ma ei võta nalja kavast välja, aga teen nalja teistmoodi või lisan sinna mingi nurga, see teeb nalja just tugevamaks," selgitas koomik.