Tallermaa rõhutas, et meelde jätmiseks pead sa vaeva nägema. "Nimi on üks suuremaid muresid inimestel üldse, me kohtume esimesel hetkel ja ütleme kohe oma nime, aga tegelikkuses, kui sa hakkad võtma inimese aju tööd, siis tema ei taha nime, tema jaoks ei ole nime vaja, vaid tal on vaja teada, kas see inimene on tore, meeldiv, ohtlik, liiga aktiivne, agressiivne," ütles ta ja lisas, et tema soovitab end esimese kümne sekundi jooksul mitte tutvustada. "Teie aju ei ole selleks valmis."

"Üks tüüpilisi hirme on ka nime üleütlemine, aga küsi üle, meile tegelikult meeldib, kui seda uuesti küsitakse," nentis ta ja lisas, et inimestel on hirm hiljem ka kellelegi vale nimi öelda. "Siis sa loobudki ja ei hakka üldse nime meelde jätma."

"Mul on 24 aastast mälutreeneri kogemust, aga ma ei ole teadlane, ma ei loo teooriaid ja ei tõesta neid, ma väga austan Jaan Aru, Marju Lauristini ja välismaalaseid, soome teadlastel on ka uuring, mis ütleb seda, et meie laps peab olema parem, naabrist parem, teistest lastest parem, aga uuringud näitavad, et mida varem me survestame last õppima lugema ja kirjutama, seda suurem tõenäosust on tal põdeda teisemeeas depressiooni," sõnas ta.

Selle käigus võetakse Tallermaa sõnul lastelt lapsepõlv ära. "Ma kirjutan ka, et laske lapsel olla laps, mängige, olge oma lastega rohkem koos, kui sa võtad telefoni ära, siis mis sa talle asemele annad?" küsis ta ja tõdes, et kõigil lastel on arengus hetk, kus ta tahab ise teha. "Me tihti sõidame sellest üle, sest on selline vaev lapsega veerima hakata, me lükkame selle kohustuse kuskile mujale, aga kui selle üle ajame, siis ongi lapsel vastumeelsus."