"Lugemise puhul on hästi oluline ennast ette valmistada ehk häälestuda. Inimese aju jaoks on kõige ebameeldivam asi teadmatus. Kui ma ei tea, mida ma lugema hakkan, kaua mul veel lugeda on, ja seepärast peaks raamatust või tekstist tegema esmalt eelvaate, mis mind üldse ees ootab," selgitas mälutreener Tauri Tallermaa.

"Kiirlugemine ei ole päris õige sõna, see on tõhus lugemine ehk lihtsalt normaalne lugemine. Lugeda nii, et sul ka meelde jääks, siis selle juures on hästi oluline aru saada, et normaalne lugemine ei ole kunagi ühekordne lugemine. Ei tasu unistada, et lugesin selle korra läbi ja nüüd on selge," ütles Tallermaa.

Mälutreeneri sõnul on lugemine dialoog. "Autor on kirjutanud, ta räägib minuga, ja kui see ei kõneta mind, ma ei saa sellest aru, pole võimalik ka meelde jätta. Võtame selle süü endalt maha, et ma olen kehv lugeja ja ei saa millegagi hakkama, autor kirjutas kehvasti. Mitte et autor oleks halb, võib-olla kui keegi teine seda teksti loeb, tal silmad säravad," ütles Tallermaa.

Kiirlugemise üks reegel on, et natuke kiiremini lugemiseks on vaja pliiatsit. "Pliiatsi mõte on selles, et hoida järge, pliiats on kui järjehoidja, mis aitab hoida lugemistempot. Siis ei lähe mõte vahepeal rändama. Pliiatsiga saad vajadusel teha ka märkmeid. Loe lõik lõpuni ja siis vaata üle. Ülelugemine ei ole enam samasugune lugemine," tõdes Tallermaa.

"Kui ei saa aru ei saa, pole võimalik ka meelde jätta. Meeldejätmine iseenesest ei ole keeruline, võti on selles, kui sa taipad, ja saad tekstist aru, aga see võtab aega."