Senegali viis Rajaveeri lennupiletite otsimine. "Mul on ju ainult kindel aastavahetuse vahemik, kus ma ära saan. Need lennud peavad täpselt siis olema ja hea hinnaga. Siis kukuvad 200 riiki kohe ära ja üks enamasti jääb. Lõpuks jäid Senegal, Gambia ja Roheneemesaared. Aga Gambia võtsime ära, sest kolme riiki ei jõua kahe nädalaga," selgitas Rajaveer.

Enne Senegali minekut Rajaveer riigist suurt midagi ei teadnud. "Mulle see just meeldibki, kui pole ettekujutust. Mõnest kohast, näiteks Austraaliast, on pilt ees, kuigi ma käinud ei ole. Mind Aafrika ja Lähis-Ida puhul erutabki see, et ma tegelikult satun tundmatusse. Ma satun unenäkku või teise kohta. Seetõttu ma reisingi Euroopast välja."

Senegalis ootas Rajaveeri mõnus ja rahulik riik rahulike inimestega. "Mustad Lääne-Aafrika inimesed ise on väga rahulikud. Võib-olla isegi liiga rahulik neile, kelle ette kujutus Aafrikast on see, et kõik kogu aeg tantsivad ja kannavad süüa, panevad käe ümber jne. Sellist elu ei ole," jutustas Rajaveer.

"Eesti inimene sageli kardab Aafrikat, aga mina näiteks ei julge enam Pariisis üksi öösel käia, sest Euroopa suurlinnades on alkoholi- ja narkotarbimine laes, igasugu rühmitusi on nii palju. Ehk siis tõeliselt on ohtlik on see, kus eestlane tahab käia ehk Pariisis ja Londonis. See on islamimaa, nad ei joo, ei suitseta. Kõik lollus ja kuritegevus on kadunud," märkis Rajaveer ning lisas, et ta nautis ka koolis õpitud prantsuse keele kasutamist.

"Põhinali juhtus muidugi kohe esimesel või teisel ööl. Meil oli korter, olime seal viiekesi, kolmandal korrusel ja öösel meie elektrita korteris ütleb üks reisikaaslane, et tulge ruttu mu rõdule, ma pole elus midagi nii creepy't näinud. Tal oli seal hästi graatsiliselt ja rõvedalt voodoo-kanajalg. Mina erilise praktilise mõtlemisega arvasin, et lind selle tõi. Uurisime ChatGPT-st, et mis juhtub kui sul Aafrikas on selline sümbol. Nalja sai muidugi palju."

Rajaveer tõdes, et Roheneemesaared on Senegalile väga sarnased. "Senegal on mandril ja pärast kahetunnist sõitu lennukiga oled saarte peal. See on Portugali koloonia, kristlik maa ning veel rahulikum ja uimasem. Ausalt öeldes on see kummaline. Inimestel ei ole mingisugune siesta-tüünus. Istud restorani maha ja hästi aeglaselt tuleb teenindaja sinu juurde ning jääb sind lihtsalt vaatama. Peas mõtlesin veel, et tegelikult me ei tulnud siia teie toole testima."

"Nad ei ole üldse ebaviisakad, lihtsalt mingit pulssi ei ole. Me naersime terve aeg seda. Toite teevad ka kaks tundi, aeglaselt. Roheneemesaarte loosung on "no stress", aga nad on sellest nii kaugele läinud," muigas Rajaveer.