"2016. aastast me Tallinna varjupaigas oleme tegutsenud ja see on meie tegutsemise ajaloos esimest korda, kui kõik koerad on varjupaigast otsa lõppenud," rõõmustas Anni Anete Mõisamaa Varjupaikade MTÜ-st.

Mõisamaa sõnul on see kahe asjaolu kokkulangemine. "Aasta-aastalt on Tallinna linnas hulkuvate koerte probleem vähenenud, mis tuleneb ka sellest, et inimesed on vastutustundlikumad loomapidajad. Kiibistamine mängib hästi suurt rolli ja teisalt ka see, et inimesed pöörduvad aina enam varjupaiga poole, kui nad soovivad endale koera," tõdes Mõisamaa.

Tallinna varjupaiga töö aga otsa ei lõppe, sest suurim probleem koduta loomade mõistes on Eestis kassidega. "Kasse on meil varjupaigas endiselt. Varjupaikade MTÜ-s me tegutseme seitsmes piirkonnas, ja teistes piirkondades ka koeri jagub."

Mõisamaa tõi välja, et varjupaiga peamine ülesanne peaks olema see, et olla valmis, kui varjupaika tuleb loom, kes on kogemata kombel kodust plehku saanud. "Et oleks inimesed, kes looma turvaliselt tänavalt ära toovad ja oleks koht, kus loomad saavad nii kaua oodata, kui omanik talle järgi tuleb."

Tallinna piirkonnas töötab Varjupaikade MTÜ töötaja ööpäev läbi. "Väiksemates piirkondades on töötaja valmis välja sõitma, kui peaks olukord tekkima," nentis Mõisamaa. "Kui keegi märkab tänaval hädas looma, tuleb helistada varjupaiga telefoninumbril ja meie sõidame välja."

Varjupaigast looma võtmine Mõisamaa sõnul nii lihtsalt ei käi, et astud uksest sisse ja kohe saad endale koera. "See on ikkagi pikem protsess."