"Hauka laadal filmitud klipp pandi Tiktokki ja tänaseks on seda vaadatud 6,5 miljonit korda," ütles Muusikmees Ivar Kanarik. "Ma olin juba tund aega tatsanud nende pillidega ja päris lõpus laulsin Tommy Cashi "Espresso Macchiatot", seda on mu häälest tunda."

Muusikmehel on tänavu eriline aasta, sest aastanumbriks keeras mehele ette 70. Sellest 50 aastat on Põlva mees Kanarik oma laulu- ja pillimänguga rahva meelt lahutanud. "Kõik hitid, mis raadiost ja televiisorist tulevad, proovin ära."

Kanarik oli viieaastane, kui tema kätte sattus esimest korda kitarr, tõsisemalt hakkas ta pilli harjutama sõjaväes. Kui sealt pääses, sai kingiks suupilli, mille võistumängimises on ta aastatega noppinud hulgaliselt auhindu ja tunnustust. "Käisin suupilli mängimas ka oma tulevase abikaasa akna all," muheles Muusikmees.

Erialalt on Kanarik seadistaja-remondilukksepp ja töötanud sel alal terve elu, muusikat ta õppinud ei ole. "Kogu mu muusikaline haridus on kaks tundi viiulit 3. klassis. Viiluõpetaja läks koolist minema."

2005. aastal alustas Kanarik ühemehebändiga. "Võeti hästi vastu ja siis tulidki sünnipäevad, juubelid ja pulmavanaamet."

Muusikmehe põhirepertuaaris on 130 lugu. "Kui kohale lähen, annan repertuaarilehe ja sealt saab siis lugusid tellida. Mu kõige pikem mäng oli 80. aasta sünnipäev, mis algas kell 12. Öeldi, et ega meil kaua ei lähe, aga läks kella viieni hommikul ja juubilar oli ka seal," meenutas Kanarik.

Kui ettevalmistus on tehtud, paneb Kanarik kõik pillid endale külge veerand tunniga. "Kui kitarrid ja suupill maha arvestada, siis ma olen täpselt sajakilone."

Kanarik tõdes, et kui kuulajaid on, siis tema mängib nii kaua, kui jalg tatsub.