"Tänapäeval kipuvad vanaemade tarkused kahjuks ununema. Kui noored kokaõpilased kooli tulevad, siis neist vähesed söövad verivorsti ja sülti söövad mõned üksikud," ütles Tallinna Teeninduskooli kutseõpetaja ja kokk Kristi Tiido, kes korraldab ka verivorsti tegemise koolitusi.

"Inimesed tulevad koolitusele suure eelarvamusega, et verivorsti ise teha on väga keeruline, aga mina väga julgustan pere ja sõbrad kokku võtma ja tegema ühiselt verivorsti. Natukene on küll mässamist, aga see ei ole raske," sõnas Tiido. "Korraliku süldi tegemiseks kulub kolm tundi, aga tulemus on väga hea."

Tiido sõnul on retsept oluline, kui on vähem kogemusi. "Eriti võivad ebaõnnestuda küpsetised, kus pole täpset retsepti järgitud, lihatoitude puhul on oluline järgida vanaemade tarkust ehk sisetunnet. Iga maitse ja iga ahi on ka natuke erinev."

Kõige olulisem ühe korraliku jõuluprae puhul on liha valik. "Mida rohkem läbikasvanud liha, seda mahlasem on lõpptulemus. Isegi kui inimesed ei armasta pekist liha, siis soovitan küpsetada koos pekiga, sest sealt tuleb lihale mahlasus. Pärast võib peki lihtsalt eemaldada."

Seaprae jaoks on ideaalne kaelakarbonaad. "Reegel võiks olla see, et küpsetame liha pigem madalamal kuumusel, 160-kraadises ahjus ja pigem pikka aega ehk kolm-neli tundi. Seapraad ei valmi kindlasti tunni ajaga."

Kui maitseb pigem krõbe kamar, võib siis, kui liha on juba valmis, keerata ahju 200 kraadi peale ja kamarapoolt krõbedamaks küpsetada.

Väga oluline on ka teada, et liha ei panda kunagi külmkapist otse ahju. "Liha tuleks võtta tunniks ajaks toatemperatuurile. Liha ei panda kunagi ka külma ahju. Kui panna liha otse külmkapist külma ahju, hakkavad lihamahlad välja voolama. Ja ka toiduohutuse seisukohalt on oluline, et liha saaks ahjus hakata kohe küpsema," nentis Tiido.

Liha ei peaks panema ilma katteta ahju. "Lihal võiks olla kaetud küpsetuspaberiga, mis hoiaks ära niiskuse aurustumist. Lihale võib lisada ka mingit vedelikku, näiteks puljongit või jõulupraele glögi. Ideaalne on küpsetada kas savipotis või malmpotis."

Parti küpsetab Tiido nii, et tükeldab pardi eelnevalt. "Koivad küpsetan pikalt madalal temperatuuril ja rinnafilee praen, siis ma saan pardist maksimumi. Part küpseb umbes tund aega kilo kohta ja natuke peale. Rinnaku võiks panna vastu poti põhja, kus on kõik head asjad, õunamahl, õunasiider, glögi, köögiviljapuljong, siis liha võtab natuke mahlasust juurde."

Kanaliha puhul on samuti oluline, et ahi oleks eelnevalt kuum ja arvestada võiks umbes tund küpsemist kilo kohta. "Kanalihale võib maitseaineid panna ka naha alla," nentis Tiido.

Veiseliha on võrreldes sealihaga veel pikema küpsemisajaga. "Veiseliha tahab kindlasti vedelikku juure. Punane vein või mingi kergelt happeline mahl."

Toiduohutuse mõttes on parem kasutada liha katmiseks küpsetuspaberit, mitte katta liha fooliumiga, mis puutub otseselt lihaga kokku. "Võib mässida liha kõigepealt küpsetuspaberisse ja seejärel panna foolium veel peale," sõnas Tiido.

Ahjuprae kõrvale on kõige paremad porgand, pastinaak, peet, juurseller. "Kartuli asemel võiks vahepeal bataati süüa, liha kõrvale sobivad väga hästi ka lillkapsas, tomatid, sibul," loetles Tiido. "Pehmed köögiviljad võiks ahju lisada hiljem kui liha või lõigata suuremateks tükkideks. Maitsestama peab enne ahjupanekut."

Köögiviljade puhul on ahju temperatuuriks 200 kraadi ja kõrgem. "Kui ahju mahub kaks plaati, siis köögivilju küpsetada alati madalama plaadi peal, muidu tekib keetmisefekt."