"Sageli me ihaldame tunnustust, sest see tekitab mõnusa tunde," tõi Lõokene välja, miks paljud soovivad kuulsaks ja tuntuks saada.

Mingi aja pärast muutub see aga tüütuks, kui sind igal pool ära tuntakse. "Kogu aeg pead valvel olema, antennid püsti. Sa pead kõik need sinule suunatud pilgud läbi töötama ja tegelikult on see ajule kurnav, lõpuks hakkab see sind ennast sööma," selgitas psühhiaater, miks kuulsad inimesed mingil hetkel erakuks kipuvad muutuma.

Hiljuti avaldatud uuring väidab, et väga kuulsate muusikute eluiga võib olla lühem, kui nendel, kes ei saa nii tuntuks. Muusikud, keda uuringu raames uuriti, valiti välja nimekirjast "Kõigi aegade 2000 parimat artisti", mille esiotsa kuuluvad The Beatles, Bob Dylan, The Rolling Stones, David Bowie, Bruce Springsteen.

Kõige üllatavam, mis sellest uuringust välja tuli, oli Lõokese sõnul tõdemus, et artistid elavad vaatamata kõigele siiski väga kaua. "Elada 75-aastaseks ja 79-aastaseks, kui vaatame maailmas üldiselt keskmist eluiga, on väga hea tulemus," tõdes Lõokene. "Uuring tõi ka välja, et sooloartisti ja bändi solistide eluiga on üldiselt lühem ehk tüübid, kes on rambivalguses ja kellele pilgud on suunatud. Nende aju teeb rohkem tööd ja paratamatult ka väsib rohkem ning nende organism on kurnatum."

Lühema eluea põhjustena on uuringus välja toodud privaatsuse kadumine, avalik tähelepanu, esinemissurve, aga ka meelemürgid.

Sellistes olukordades, kui aju on kurnatud, tuleks ajule pakkuda tuge. "Teha vahepeal täiesti teistsuguseid tegevusi kui tavaliselt. Ajule tuleb anda teistsugust aktiivsust, see toob aju tagasi tasakaalu. Aju tahab sotsiaalsest lävimisest puhkust," nentis psühhiaater.

Lõokese poole pöördutakse selliste muredega väga tihti. "Mitte ainult kuulsad inimesed, vaid ka kõik teised. Loomingulised inimesed on ka väga tundlikud ja haavatavad. Inimene ei saa ju kuulsaks seetõttu, et ta oleks vähem sotsiaalselt ärev ja julge esineja, vaid et tal on oma loominguga maailmale midagi pakkuda."