"Lõikhein on mugul, millel on rohkem ühist kartuli kui pähkliga, hoolimata sellest, et sel on pähkline maitse, kõlbab ka toorelt süüa," selgitas plekksepp-pagar Tauno Kütt. "Lõikheinast tehakse helvest ja jahu, aga ka määrdeid ja jooke."

Kütile meeldib endale hästi süüa ja ta soovis, et ka inimestel oleks suurem valik, mida süüa. Stuudios valmistas ta lõikheinajahust muffineid.

"Kõigepealt hakkasin katuseid mööda käima, paigaldasin katuseid ja sealt edasi järgmine tase oli plekksepp," meenutas Kütt, kes töötas sel alal ligi 20 aastat. "Ühel hetkel tundsin, et kuskile pole enam areneda, piir tuli ette, tahtsin midagi uut teha."

Oma esimese pärmitaigna tegi Kütt mälupildi järgi, kuidas tema vanaema seda omal ajal valmistas. "Käisin leivakoolitusel ja alguses küpsetasingi enda jaoks. Siis hakkasid sõbrad tellima, seejärel hakkasin laatadel käima leiba müümas."

Enda arvates oli ta juba nii võimekas pagar, et oleks võinud meisterpagari saatesse minna ja selle kinnigi panna, aga kui ta kooli läks, sai aru, et tal on veel pikka ma minna. "Kool annab ikkagi väga palju teadmisi, oskusi ja tutvusi juurde," nentis Kütt, kes käis ka Iirimaal praktikal.

Kütt oli nii usin õppija, et ta pärjati Läänemaa ja vabariigi aasta õppija tiitliga. "Minu trump oligi see, et ma tegin nii suure kannapöörde plekksepast pagariks."

Küti sõnul kannatab kusagilt pere ja kusagilt rahakott, kui vanemas eas kooli õppima minna. "Aga kui sa jälgid seda, mida sa teha tahad, sa leiad need võimalused, mitte vabandused," tõi Kütt välja.

Unistus oma pagarikojast on Kütil kaua aega olnud. "Poolteist kuud olen nüüd pagaritööd igapäevaselt teinud," tõi Kütt välja ja lisas, et tema hitt-toodeteks on leib ja kaneelisaiad.

Kütt ei välista ka edaspidi erialaseid kannapöördeid. "Toitumisnõustajaks äkki, aga kõik jääks ikkagi toidukategooriasse. Väga drastilist muudatust teha ei ole kavas," muheles Kütt.