"Tõrges-trotsliku käitumishäire puhul on tegemist üsna vana diagnoosiga. Arstid teevad korralikult oma tööd ja eristavad erinevaid häireid üksteisest aina oskuslikumalt. Tõrges-trotslik käitumishäire on koolieelsete ja kooli alguses laste käitumishäire, millele on omane pahur ja trotsiv käitumisviis, mis kestab vähemalt kuus kuud. Reeglite rikkumine ületab tavalise lapse trotsi piirid. Kui lapsel on suurem osa päevadest selline häiriv käitumine, kus ka trotsi olemus on sellele vanusele mõeldes oluliselt suurem, siis see on kurjem, teiste heaolu rikkuv. Kui laps on tusane ja ei taha hommikul kooli või lasteaeda minna, pole see veel häire, vaid inimese tavaline elu ja asjadega hädas olemine," selgitas lastepsühhiaater Anne Kleinberg.

Väga palju on selles häires sünnipäraseid omadusi. "Selle lapse sünnipärane võimekus oma käitumist ja tundeid tasakaalu reguleerida on haavatavam ja see võib olla mõjutatud ka lapse elukäigust. Kui palju tema vanematel selle nõudliku lapse jaoks on ressurssi, võimalusi ja tarkust õigel ajal teda nii suunata, et ta õpiks ennast paremini juhtima."

Psühhiaatri sõnul on lapsel turvatundeks vaja piire, aga lapsevanem peab ka mõistma, millise tundega laps parajasti on hädas. "Et last sealt välja aidata. Trotsi keskelt toome lapse välja, olles ise mõistev selle kogemuse suhtes, mis lapsel on, aga samas me ei lase tal selle tunde sisse ära uppuda," selgitas Kleinberg. "Hästi oluline on panna tundlikult piire."

"Mõistev lapsevanem on selline, kes annab endale aru, et tema lapse päev on läinud liiga pikaks või lapsel on kõht tühi, kõike on liiga palju, laps ei seedi enam seda ära, ja siis sa saad aru, miks laps nii pööraselt käitub," tõdes psühhiaater.

Toetav lapsevanem on ise rahulik ja selgitab rahulikult kõike ka lapsele. "Kui laps käitub näiteks poes pööraselt, siis kõigepealt tee endale korraks paus, astu samm tagasi ja hinga. Sa ei pea kohe olukorda lahendama hakkama. Kui võtad endale ühe hetke hingamiseks, siis see aitab ruttu rahuneda. Sellistel hetkedel tuleb peast välja lülitada, mis need teised inimesed mu ümber sellest arvavad või tahavad või ütlevad. Teised inimesed ei ole sellel hetkel olulised. Olulised on sina ja sinu laps. Kui kõik ei tulnud välja nii nagu ma oleksin tahtnud, ütle endale armastusväärselt, et ma olen ikkagi piisavalt hea parim vanem. Seda mõtet tasub endaga kogu aeg kaasas tassida."

Õnneks väga paljud lapsed kasvavad tõrges-trotslikust käitumishäirest välja, sest see on ikkagi väga palju ka meie aju küpsemise teema. "Lihtsalt see kasvamine võib olla nii lapsele kui meile piinarikas. Kui ta aga ei kasva välja, ei saa abi, siis see käitumishäire võib süveneda ja temast saab ühel hetkel käitumisprobleemidega täiskasvanu."

Kleinbergi sõnul on lapsekasvatamine selline tegevus, mida tuleb kogu aeg ühtlaselt hästi teha. "Kui sa vahepeal ei viitsi sellega tegeleda, siis koguneb muresid nagu muude eluasjadegagi, millega sa järjekindlalt ei tegele," rõhutas Kleinberg.