Uusma valmistub parajasti ettekandeks, mis käsitleb vägivalda popkultuuris ja -muusikas. Vägivalla uurimine popkultuuris toob kokku mitu Uusmaa jaoks olulist teemat. "Need teemad on tõesti mind väga pikalt huvitanud. Ühelt poolt on minu akadeemiline taust mind nende teemadeni viinud, teisalt minu hobid – ehk muusika. Ja kolmandaks see, et olen kümme aastat tegelenud lähisuhtevägivalla teemadega Eestis. Maailmas on väga-väga palju lähisuhtevägivalda ja on iseenesestmõistetav, et need teemad jõuavad ka popmuusikasse," selgitas ta.

Uusma sõnul näitavad viimaste aastate uuringud, et popkultuur on agressiivsem kui kunagi varem. "Kui vaadata popmuusikat, siis ühelt poolt on see võimalus inimestel rääkida enda isiklikke lugusid. Popmuusikasse on peidetud tohutult palju sõnumeid, mida me tihtipeale üles ei leia. Ma ei tea – alates Taylor Swifti lugudest ja The Weekndist kuni Eesti artistide, näiteks Genka ja An-Marleni debüütalbumini välja. Need kõik on pühendatud lähisuhtevägivalla teemadele," rääkis Uusmaa, kes on Spotifys pannud kokku ka esitusloendi "Peidetud sõnumid", mis selliseid lugusid koondab.

"Seal on umbes kolm- kuni nelisada väga tuntud poplugu, mis tegelevad selle teemaga väga erinevatest vaatenurkadest: alates isiklikest väärkohtlemise lugudest kuni solidaarsuse küsimusteni välja – kõikide nende eest ja nende jaoks, kes on väärkohtlemist kogenud."

Üks märgilisemaid selleteemalisi lugusid on Gloria Gaynori hitt "I Will Survive". "See on üks nendest lugudest, mis on kujunenud muu hulgas ka lähisuhtevägivalla ohvrite solidaarsushümniks. Tegelikult on see lugu väga jõuduandev ja julgustav – see räägib, et kõikidest keerulistest olukordadest on võimalik välja tulla. Gloria on ise ka avalikult rääkinud oma väga traagilisest lapsepõlvest, väärkohtlemise kogemusest ja sellest, kuidas ta sellest välja tuli," sõnas Uusma.

Ka Uusma enda repertuaarist võib leida loo "Depressiivsed Eesti väikelinnad", mille sõnades saadakse jaanipäeval lõuga ja kõike saab toore jõuga. "Jah, see on üks selline ajastu peegel, ja ma olen mõnes mõttes üllatunud, et seda lugu tsiteeritakse tõesti – nagu ka sina täna välja tõid – tänase päevani. Millegipärast see kõnetab Eesti inimesi juba 17 aastat. See räägib meie igapäevaelust, kus on ka sellist toorest, põhjendamatut jõudu," tõdes Uusma.

Uusma tõdes, et Eestis on endiselt väga palju lähisuhtevägivalda. Enam kui 40 protsenti naistest on kokku puutunud lähisuhtevägivallaga ning kolmandik lapsi on väärkoheldud, samas kui abi otsimiste arv väheneb.

"Näiteks 2024. aasta lõpus tõi Päästeamet välja, et neil on aastas umbes 13 000 teadet lähisuhtevägivalla või seksuaalse väärkohtlemise kohta. See tähendab sõna otseses mõttes, et iga poole tunni tagant saab keegi Eestis oma lähedase poolt väga-väga haiget. /.../ Ja tõesti, kahjuks on ka väga palju lapsi ja noori, kes kogevad lähisuhtevägivalda või näevad seda pealt. Kahjuks on väga palju ka seksuaalset väärkohtlemist ning enamasti on toimepanijateks lähedased," nentis Uusma.

"Selle vägivallaliigi puhul on probleem ka selles, et see on väga varjatud. Oletatavalt jõuab abi juurde vaid kaks protsenti ohvritest. Lähisuhtevägivald puudutab põhimõtteliselt iga Eesti inimest – ligi pooled Eesti elanikest kogevad seda omal nahal. Ja kõiki teisi puudutab see läbi oma lähedaste," lisas ta.

"Ma ei taha kõlada loosunglikult, aga sõna otseses mõttes on sellel ka väga ränk majanduslik jalajälg. Näiteks 2021. aastal sai Eesti tagasisidet, et lähisuhtevägivald läheb meile maksma rohkem kui miljard eurot aastas. See on võrdne Tallinna linnaeelarvega või näiteks ka tollase kaitseväe juhi Heremi sõnul keskmaa õhutõrjesüsteemi hinnangulise maksumusega. See on kindlasti üks valdkond, mille jalajälg Eestimaal võiks olla väiksem."

Uusma sooviks näha, et ka rohkem mehi lähisuhtevägivalla vastu sõna võtaksid. "Kuidas on võimalik, et Eestis ei ole ühtegi meest, kes täna avalikult nendel teemadel kaasa räägiks? Kuigi see teema ju puudutab ka neid, aga see on nii suur tabu. See ei ole kindlasti ainult naiste veergude teema. See on palju enamat. Meie ümber on väga palju mehi, kes on üles kasvanud peredes, kus vanemad on olnud teineteise suhtes vägivaldsed, või kes on ise kogenud väga laastavaid peresuhteid. Olgu need siis mehed, kes on ise ohvrid, toimepanijad, kõrvalseisjad või juhid, kellel on ettevõtted ja palju töötajaid – see puudutab väga paljusid mehi," märkis ta.

Uusma sõnul on vägivallatsemine teadlik valik. "Ma ise usun – ja ka kogu see suund, mis tegeleb vägivalla toimepanijate aitamisega, on üles ehitatud põhimõttele –, et vägivald on valik. Kui ei ole tegemist haigusega, siis inimesel on alati valikuvõimalus: kas ta teeb seda või mitte. Ja Eestis on selleks täiesti olemas tasuta, riigipoolne tugi, mis aitab inimest sel teekonnal. See on kindlasti sitkust ja meelekindlust nõudev pikk tee, sellest käitumismustrist välja tulemine – aga ma usun, et see on võimalik."