"Materjal on valitud seetõttu, et minu eelmine amet oli juuksur ja praegune amet on sisearhitekt. Tegemist on minu magistritööga, mille ma kaitsesin kevadel Eesti Kunstiakadeemias," ütles sisearhitekt Mari Uibo.

Materjal on kokku korjatud minu enda klientidelt ja vabatahtlikelt annetajatelt. "Olen ka Soomest juukseid ostnud ja ka need juuksed on vabatahtlikult annetatud," ütles Uibo. "Juuksed on materjalina lambavilla sarnased."

Uibo on juukseid viltinud ja ka nööriks kedranud. "Kõik need tooted on natuke spekulatiivse disaini objektid. "Tumba tegemine algas väikesest juuksepallist, mida ma olen viltinud väikese viltimisnõelaga. Puhas käsitöö," nentis Uibo.

"Ma olen nii palju katsunud võõraste inimeste juukseid, et mul juuste vastu mingit tõrget ei ole. Igale materjalile ja tootele on soovija olemas. Palja ihu vastas lambavill on ikkagi mõnusam, ilmselt sellepärast me lambavilla rohkem ka kasutame," ütles Uibo. "Keskmine juuksetoon on eesti kartul, isegi kui ma olen juukseid Soomest ostnud. Sellepärast on ka juustest tumba nimi "Eesti kartul"."