"Telesaadete tellija ütles mulle, et üle 30aastastel naistel pole ekraanile asja, see on muidugi hästi rumal jutt, aga see pani mind mõtlema, et mida ma siis teha tahaksin, kui ma ei töötaks televisioonis. Tundsin, et maalimine on see, mida ma teha tahaksin," selgitas Tuuli Roosma, miks ta viimasel ajal maalimisega väga tõsiselt tegelema on hakanud.

Pikka aega ei julgenud Roosma esimest sammu teha. "Kui see samm sai siiski tehtud, avanes mulle täiesti uus maailm, ma olen täiesti vaimustuses," sõnas Roosma, kelle kunstnikunimi on Tuul.

Roosma on pärit perest, kus kunst on väga suure au sees ning ka tema tegeles kunstiga lapsepõlves väga palju. Roosma vanaisa oli maalikunstnik Rudolf Sepp, pallaslane, kelle õpetajateks olid Ado Vabbe, Nikolai Triik ja Konrad Mägi ning kes oli pärast ka ise õpetaja.

"Kogu suguvõsa teadis, et minust saab maalikunstnik. Kuni keskkooli lõpuni ma nii kasvasin, ja selleks hetkeks, kui tuli teha oma elu valikuid, olin ma ise sellest mõttest nii tüdinenud, et tundsin, et mul ei ole maalikunstnikuna maailmale mitte midagi öelda ja ma läksin hoopis teist teed."

Roosma sõnul töötab ta maalides intuitiivselt, hakates ühe mõttega kuskilt pihta ja see tohutult köidab teda. "Kui ma kunagi mõtlesin, et mul pole kunstnikuna maailmale midagi öelda, siis nüüd ma vaatan, kui tohutult palju on mul iseendale öelda."

Roosma avas oma piltide sarja "Armastuskirjad" tausta ja lisas, et ühele pildile maalitud "Tuuli on lits" on ülirõõmsa emotsiooniga pilt. "Mõtisklesin teemal, mis on armastuskiri ja sealt sain inspiratsiooni. Minu meelest on kõige suurem armastuskiri kritseldus seinal. Ja veel parem, kui ta oleks ropp. Keegi on pannud täie jõuga sinna sisse emotsiooni, mis on kas siis minu suunal, mina pole teda tahtnud või siis kellegi teise suunal, kes tegelikult mind armastab. Siin sees on kirglik armastuskolmnurk, mis ei jäta külmaks."

Kui Roosma seda tööd tegi ja enda kohta "Tuuli on lits" kirjutas, käis temast läbi tugev tunne. "See tundus nii imelik ja nii veider, aga samas vägev. See on mu lemmiktöö. Maailmas võib juhtuda ükskõik mis, aga kui Tuuli on lits, siis on ikkagi kõik korras," muheles Roosma.

Ta pole jätnud ka teletööd, sest tuli hiljuti tagasi Brasiiliast, kus käis perega salvestamas uut materjali reisisaate jaoks. "Mõnes mõttes on lihtsam, kaaslane ei aja sind enam niimoodi närvi, ei ole enam sinu mees, las siis poriseb," kommenteeris Roosma olukorda, kus ta käib reisil oma endise elukaaslasega. "Teisest küljest on ka keerulisem, sest mõlemad peavad olema oma kodudest eemal."

Sel suvel tegi Roosma oksjoni, müües üht oma pilti, millel olid tema pojad ja mille alghind oli üks euro, lõpphinnaks kujunes aga 3100 eurot. Oma teise töö, millel olid kujutatud Zelenskõi ja Trump, müüs ta üle 3000 euroga. "Varem ma lihtsalt andsin oma töid, kui kellelegi midagi meeldis, aga see hetk, et tulla sellest välja ja tõesti ka müüa, sest kunsti tegemine on kallis hobi, on väga raske endale hinda panna. Oksjoni järgi kunstnikud tegelikult hinnastavadki ennast," tõdes Roosma.

11. septembril avab Roosma oma töödega näituse Tallinnas, Põhjala tehase esimeses angaaris ja näitus jääb avatuks kuuks ajaks.