"Mul on üks tore õppejõud Helery Tasane, keda ma assisteerin ja kellega me koos astume juba sellel nädalal tehnikaülikooli majandusteaduskonna ärikorralduse instituudi tudengite ette. Ja need on magistritudengid, kusjuures," rääkis Hirmo "Ringvaates" oma uuest ametist.

Aine, mida ta assisteerib, on ärianalüütika alused. "Ärianalüütika võiks olla vajalik ja kasulik selleks, et tulevikus me ei kuuleks selliseid uudiseid, nagu näiteks eelmisel nädalal statistikaametiga juhtus. Keegi kuskil võttis mingid numbrid ja tegi nendega midagi ja saatis selle tulemuse kosmosesse," selgitas ta. 

Esimest korda astus Hirmo tehnikaülikooli õppima 1994. aastal, kuid toona jäid tal õpingud pooleli. "Disko ja raadio tulid vahele," nentis ta. Uuesti hakkas ta ülikoolile mõtlema umbes kümmekond aastat tagasi.

"Võtsin hästi tasa ja targu. Kõigepealt sain kätte bakalaureuse seal samas instituudis ärinduse õppekaval. Mu peaeriala oli turundus, nii et ma olen paberitega turundaja. Siis tegin – nagu noored ikka – vaheaasta ja astusin sisse magistriõppesse."

Selle suve alguses sai ta kätte oma magistrikraadi. "Ma ütleks, et bakalaureuseõpe oli keerulisem kui magister. Magister on juba lõbus. Seal sa teed päris asju poolenisti täiskasvanud inimestega. Õppejõud sinu vastas on nagu võrdne võrdsega. Minu hinnangul oli magister kergem, välja arvatud lõputöö, aga selle ma tegin ja kaitsesin ära, sain "nelja" ja olen tulemusega ülirahul."

Hirmo nentis, et 40-ndates ülikooli minemine ei ole lihtne, kuid põhjuseid, miks ta selle teekonna ette võttis, oli mitmeid. "Ma ei tahtnud olla oma peres viimane, kellele ei ole kõrgharidust. Ja kuna vanem laps läks täna kaheksandasse klassi, siis see oht oli reaalselt kümmekond aastat tagasi olemas," märkis ta.

"See on normaalne, kui inimene teeb veel midagi muud peale selle, mida ta on teinud suurema osa elust. Ma ei ütle, et ma DJ kõrvaklapid varna riputan ja mikrofoni prügimäele viskan. Mul oli eelmisel nädalavahetusel kaks väga head pidu, kuhu mind DJ-ks kutsuti ja ma teen endiselt õhtujuhtimisi."