Vähiravifond Kingitud Elu on abivajajaid aidanud üle 11 aasta. "Me näeme, et see fond läheb nii paljudele inimestele korda. Ma ei räägi vaid abisaajatest, vaid ka nendest, kes annetavad. Nagu me ikka oleme öelnud, et me ei ravi mitte ainult haigeid, vaid ravime ka terveid ehk ravime tervet Eesti ühiskonda," lausus fondi asutaja Toivo Tänavsuu "Vikerhommikus".

Sel suvel sai Tänavsuu kätte arstikraadi ning ta töötab nii erakorralise meditsiini osakonnas kui ka asendab perearste. Muude kohustuste kõrvalt panustab ta jätkuvald fondi toimimisse.

"Minu puhul võib ju mõelda, et asi läheb rutiiniks ja motivatsioon võib kaduda, aga seda ei juhtu. Ma näen kui oluline ja eluline see fond nii paljudele inimestele on," sõnas ta. "Üle 3000 inimese on abi saanud. Meil on olnud küll rahaliselt keerulisi aegu, aga kõik ravid on siiamaani rahastatud. See on suur tänulikkuse ja alandlikkuse põhjus."

Keskmiselt saab fondi toel korraga ravi ligi sadakond inimest. Järgmisel nädalal toimuvad vähiravifondi suvepäevad, kus saavad esmakordselt kokku fondi vabatahtlikud ja abivajajad.

 "Olgu kohe öeldud, et selleks me ei kasuta vähiravifondi annetatud rahalisi vahendeid, meil on selleks eraldi suured toetajad, kes sellele üritusele õla alla panevad," täpsustas Tänavsuu.

"Ma usun, et mis iganes toimuma hakkab, see saab üks ilus kohtumine olema, kus ühel pool on meie vabatahtlikud, kes panustavad oma igapäevaelu kõrvalt fondi missiooni aega ja energiat, teisel pool on need, kellele nad neid annetusi koguvad. On võimalik näha oma silmaga inimesi, kes elavad päevast päeva, kuust kuusse fondi toel, saades meilt iga kuu ravitoetust – haigused on kontrolli all, inimesed saavad käia tööl, õppida, elada oma igapäevaelu, unistusi realiseerida, loota homsele ja nii edasi."

Vähiravifondi vabatahtlikud käivad annetusi kogumas näiteks poodides ja üritustel. Tänavsuu sõnul on vabatahtlikud eelkõige fondi kaubamärk, kes esindavad fondi missiooni, räägivad selle järjepidavusest ja innukusest Eesti inimesi aidata. Samuti on kuulavad neid, kel on vaja oma tundeid jagada.

"Muidugi on oluline, et koguvad annetusi, aga koguvad ka inimeste emotsioone, tänusõnu, nii rõõmu- kui ka kurbusepisaraid, lugusid, mis nende lähikonnas on juhtunud, võib-olla on keegi värskelt saanud diagnoosi, võib-olla on keegi alistanud selle kurja haiguse ja nii edasi," kirjeldas ta.

Suurtel üritustel, näiteks laulupeol või Õllesummeril, käib Tänavsuu ise ka annetusi kogumas. "Igal kogumisel, olgu see mõni väiksem külakontsert või laulupidu, toovad meie vabatahtlikud alati mingi ilusa mälestuse või loo endaga kaasa," märkis ta.

"Laulupeolt meenub suur rahvamass, erakordselt palju inimesi, igaüks liigub oma suunas, erinevad mõtted, mõnel on kiire ja siis tuleb üks noor naisterahvas, vanus 30-40 vahel, on kaugelt näha, et saab ravi, sirgelt otse meie juurde ja ütleb, et tema tahab annetada, tema on ise vähihaige ja pange mulle kaardiga 1000 eurot," meenutas Tänavsuu üht laulupeolt meelde jäänud seika.

Kuid on olnud ka lugusid, kus öeldakse vabatahtlikele, et nad rikuvad piduliste tuju. "On kurjustatud, et tõepoolest rikume tuju, et mis me kerjame siin. On teatud kontingent, kes ütleb, et me oleme ravimimaffia käepikendus, korjame inimeste mürgitamiseks raha. Eks arvamusi on erinevaid. Päris füüsiliselt pole keegi veel kallale tulnud, mis on muidugi meeldiv."

Annetustele on oma jälje skandaalid, mis Eestis Ukraina tarbeks mõeldud annetustega olnud on. "Ukraina sõja puhkedes tekkis selline huvitav olukord, et Eestis tekkis erakordselt palju uusi annetajaid, kes võib-olla kunagi ei olnudki varem ühtegi annetust teinud. Pigem oli tegemist keskealiste meestega, kes tulid Ukrainale appi. Me teame, mis nendest Ukraina fondidest on saanud ja loomulikult on kõik need skandaalid ka meid mõjutanud. Mehed, kes tulid annetama, solvusid hingepõhjani ja enam üldse võib-olla mitte kunagi ei anneta," nentis Tänavsuu.

Kui aga Kingitud Elu ajalugu vaadata, on annetuste arv jõudsalt kasvanud, lausus Tänavsuu. "Üleüldiselt annetatakse tervisega seotud organisatsioonidele peaaegu kõige rohkem, aga on ka kogudused-kirikud, mis saavad ka väga palju annetusi. Kui me vaatame üldist annetuste kasvukõverat ja paneme sinna kõrvale vähiravifondi annetuste kasvukõvera, siis need on päris sarnased. Üsna kiire on see kasv olnud nii meil kui ka üleüldiselt Eestis."

Sellest hoolimata kipub kalendriaasta lõpp fondile pingeline olema, sest rahaliselt poolelt läheb iga kuu fondist natukene rohkem välja, kui tuleb sisse.

"Nii me jõuame ühel hetkel aasta lõppu, kus me loodame, et äkki detsember jälle päästab meid. Eelmine aasta päästis detsember meid väga ilusti. Meil oli novembri seisuga miljon eurot puudu. Vajadused ületasid võimalusi miljoni euroga ja üks kuu oli veel aasta lõpuni. Ja mis sa siis teed? Ravid peavad käima, inimesed, kes on juba abi saanud, peavad jätkuvalt abi saama. Muidugi rääkisime sellest, et meil on raskused, ja siis tuli "Jõulutunnel", tuli väga palju muid annetusi, ja detsembris laekus vähiravifondi annetusi üle 1,5 miljoni euro. Sellega jõudsime aasta lõpuks enam-vähem nulli," kirjeldas ta möödunud aastat ja nentis, et tänavu tuleb sarnase olukorraga rinda pista.