Marina Laikjõe on Prantsusmaal elanud pea 20 aastat. Tänavuse augustikuu saatis ta aga mööda Eestis, kus veetis aega pere ja sõpradega. Sellest hoolimata ta püsivalt kodumaale tagasi ei kipu. "Ma tunnen, et ma olen kõige kasulikum tegema seda, mida ma teen praegu. Minu arvates peab inimene ennast realiseerima maksimaalsest ja tegema seda, mis toob veel kellelgi kasu," usub ta.

Tõuke Prantsusmaale kolimiseks andis Laikjõele tema toona 17-aastane poeg. "Ta ütles, et ema, mina arvan, et sa peaksid leiba teenima sellega, mida sa kõige rohkem oskad ja mis sul silma särama paneb – Pariisist rääkimine ja Prantsusmaal olemine. Sõna otseses mõttes toimus teistpidi. Mitte mina ei lükanud last pesast välja ja ei öelnud, et mine lenda, vaid laps lükkas ema pesast välja ja ütles, et mine lenda."

Laikjõe tunneb ennast suurlinnas väga mugavalt. Seetõttu sobib talle ka Pariisis elamine. "Võib-olla on see ka sellega seotud, et kõik emotsionaalsed kunstiinimesed seadsid kunagi oma tee Pariisi suunas. Kunstnikud, kirjanikud ja kõik need, kellel hing ihkas sotsiaalset vabadust. See on nii suur, aga samas oled võimeline oma loomingut avaldama. See on tegelikult väga tore koht, kus keegi sind ei sega tegemast seda, mida sa väga tahad. See inspireerib mind," rääkis ta ja lisas, et samuti võlub teda jätkuvalt Pariisi ilu.

See aga ei tähenda, et Pariisis on kõik veatu. Näiteks häirib giidi süsteem, mis seni Louvre'i muuseumis olnud on. Kõige populaarsem Louvre'is väljas olev teos on Leonardo da Vinci "Mona Lisa", mille nägemine tekitab muuseumis korralikku mäsu.

"Õnneks nad nüüd planeerisidki "Mona Lisale" eraldi ruumi teha," märkis ta. "Kõige rohkem on mul kahju seetõttu, et inimesed tormavad klapid peas mööda Leonardo da Vinci originaalmaalidest, mis on palju suuremad ja võib-olla olulisema tähtsusega ja lähevad ainult "Mona Lisa" juurde," nentis ta.

Laikjõe rääkis, et "Mona Lisale" tõi kuulsuse 1911. aastal toimunud rööv. Enne seda polnud "Mona Lisa" tema sõnul pooltki nii tuntud. "Kas te arvate, et kedagi huvitas see maal kui selline? Kas te tõesti arvate, et inimesed tulid muuseumisse ja mõtlesid, et kus see "Mona Lisa" nüüd on? Kuulge, inimesed ei pannud mitu päeva tähelegi, et seda "Mona Lisat" seal ei rippunud," rääkis ta. Kui "Mona Lisa" kadumine avastati, kirjutasid sellest kõik ajalehed. Laikjõe usub, et seetõttu maal nii kuulsaks saigi.

Kui maal kaks aastat pärast röövimist muuseumisse tagasi saabus, taheti seda massiliselt vaatama minna. Ka rohkem kui sada aastat hiljem on "Mona Lisa" jätkuvalt väga populaarne.

"Ma üllatun iga kord, kui mingisugune maal on saavutanud sellise populaarsuse, et inimesed jooksevad sinna. Muuseumis ei tohi joosta, aga nemad jooksevad. Ma tulen hommikul kohale, tulevad ja jooksevad nagu staadionil," kirjeldas Laikjõe. "Neil on ainult üks eesmärk, et nad saaksid sinna juurde. Nad ei vaata üldse ringi. Ja kui nad on selle selfie ära teinud, siis on nende elus üks asi kindlalt tehtud. See on nii kummaline. Kui see ei ole ülehinnatud, siis mis see on?"

Neil, kel on soov Pariisi külastada, soovitab Laikjõe enne uurida, mil on Prantsusmaal pühad ja koolivaheajad ning neid aegu vältida. "Prantsusmaal on nii palju inimesi, kes pole kunagi pealinnas käinud. Nad räägivadki omavahel, et nüüd kui tuleb koolivaheaeg, siis me lähme ka Pariisi," selgitas ta.

Linna avastades soovitab giid teelt kõrvale minna. "Eksige ära. Laske ennast ära eksitada. Ja siis hakake vaatama, kus te olete," õpetas ta. 

Laikjõe rõhutas, et Prantsusmaad külastades on väga oluline olla viisakas. "Prantsusmaal pöörduvad inimesed sinu poole alles siis, kui sa oled neile tere öelnud. Sa võid minna oma sooviga kohvikusse ja öelda, et üks kohv, aga kui ei tule sõna palun, siis on baarid, kus "Üks kohv, palun" maksab ühe euro, aga "Üks kohv" maksab kaks eurot. See näitab veelkord seda, et nad on selles suhtes obsessiivsed. Nad tõesti on sündinud nii, et lugupidamine ja viisakus on neil naha vahel," kirjeldas ta.