Laikjõe viibib praegu Bretagne'is, mida peetakse tavaliselt Prantsusmaa kõige jahedamaks piirkonnaks, kuid ka seal ulatus temperatuur viimastel päevadel 40–41 kraadini.

Giidi sõnul on Pariisis ekskursioonide tegemine muutunud sisuliselt võimatuks. Kuumus on mõjutanud ka vaatamisväärsuste tööd ning näiteks Louvre on olnud sunnitud juba mitmel päeval alates keskpäevast uksed sulgema.

"Minu kolleegid giidid ütlevad, et Pariisis on praktiliselt võimatu tööd teha, sest on liiga kuum. Inimesed väsivad ära ja on lihtsalt mõttetu käia mööda linna," kirjeldas ta.

Laikjõe ütles, et on muutnud ka oma ekskursioonide ülesehitust. Pikemate jalutuskäikude asemel tehakse peatusi kirikutes, kus temperatuur on märgatavalt madalam. "Õnneks on Prantsusmaa linnades kirikud tasuta ja nad on väga mõnusalt jahedad."

Kõige tõsisemaks peab Laikjõe olukorda tervishoius. Tema sõnul kardetakse, et võib korduda 2003. aasta kuumalaine, mis nõudis Prantsusmaal tuhandeid inimelusid. Eriti haavatavad on üksinda elavad eakad inimesed, sest paljudes Prantsusmaa kodudes puudub endiselt konditsioneer. Seetõttu kutsuvad telekanalid inimesi üles oma naabreid kontrollima, et keegi kuumuse tõttu üksi ei jääks.

Laikjõe sõnul püütakse inimesi aidata tasuta joogivee jagamisega tänavatel ja raudteejaamades. Samal ajal mõjutab kuumus ka transpordisüsteemi. "Kõik lähevad rongi hirmuga, et ei tea, kas see rong ikka jõuab kohale," nentis ta.

Kuumus mõjutab ka koole, sest Prantsusmaal kestab õppeaasta juulini ning kõrged temperatuurid raskusi nii õppetöö kui ka eksamite läbiviimisel.

Kuid kriis ei puuduta ainult inimesi. "Põllumajandus on probleem. See on väga suur mure. Loomad on väga-väga suures kuumuses. Kõik on tõepoolest praegu kriisis," nentis Laikjõe. Lisaks valmistab suurt muret metsatulekahjude oht.

Laikjõe hinnangul ei ole riik sedavõrd ulatuslikuks kuumalaineks valmis olnud. "Loodetakse, et inimesed ise ennast valmistavad ette, ostavad endale neid jahutussüsteeme," rääkis ta, kuid märkis, et tänaseks on kauplused ventilaatoritest ja muudest jahutusseadmetest tühjaks ostetud. "Neid tellitakse siia metsikult üle kogu maailma kokku ja neid ei jätku."

Laikjõe hinnangul ei ole kuumalaine ulatust piisavalt tõsiselt võetud. Tema sõnul teeb olukorra eriti murelikuks see, et erakordsed temperatuurid saabusid juba juunis. "Aga mis juhtub juulis ja augustis? Meil on tavaliselt august kõige kuumem kuu Prantsusmaal," lausus ta.

Laikjõe usub, et kuumus muudab ka prantslaste puhkuseharjumusi. Kui seni on eelistatud puhata oma riigis või Lõuna-Euroopas, siis tänavu võib rohkem inimesi valida põhjapoolsemad sihtkohad. "Ma arvan küll, et tark prantslane otsustab puhata põhja pool seekord."