"Mind on säästetud maatöödest, mu ema ja isa toimetavad praegu rohkem selles vallas, nad ei ole õnneks surunud mind mingeid töid tegema," muheles Ines. "Lapsepõlves olen ma pidanud väga palju aias rügama, rohima ja kartulipõllul käima. Sellepärast mul võib-olla ongi natuke trauma, et lapsepõlves sunniti seda tegema."

"Mu elu on olnud huvitav juhuste jada, mis on viinud mind sinna, kus ma täna olen ja toimetan. Natuke kirjutasin muusikat juba lapsena klaveri taga, aga siiski mitte enesekindlalt ja kindla sihiga, enesesse usk tuli kuidagi hiljem kogemustega. Enesesse usku tol ajal ei olnud," tõi Ines välja. "Oma muusika jaoks oli vaja küpseda ja võib-olla midagi ka kogeda. Tõuse ja mõõnu läbi teha, et oleks, mida loominguna endast välja anda."

Inese sõnul on rasked ja keerulised ajad isiklikus elus kindlasti tõukeks oma loomingu kirjutamisel. "Klaveri taga muusika kirjutamine on minu jaoks mingil määral teraapiline. Sa rändad mingitesse kohtadesse enda sees. Kõik sünnib hästi orgaaniliselt, sest sa elad midagi läbi. Emotsioonid ja läbielamised on olulised. Inimene peab elus kogema kõike, nii head kui halba ja vastulööke, siis võib-olla tuleb loomingusse sügavamat mõõdet ka."

Ines peab end täiskohaga muusikuks ja kontserdid annavad talle põhisissetuleku. Lisaks muusika tegemisele aga meeldib talle teles erinevaid projekte teha. "Õhtujuhtimisi tuleb ka ette. Viimasel ajal ka reklaamkoostöid, mis on minu jaoks uus teema, sotsiaalmeediakoostöö on mu jaoks uus, aga üritan areneda selles valdkonnas," muheles Ines.

Suurte plaadifirmade pakkumistest on Ines aga ära öelnud, sest eelistab tegutseda omaette. "Mul toimib kõik päris hästi ja ma ei ole näinud põhjust nendega ühte punti lüüa. Eesti on nii väike, et siis on veel rohkem neid, kellega oma tulusid jagada. Niikuinii need ei ole nii suured summad," tõdes muusik.