Indrek Sammul: me oleme väga tugevas sundseisus
Näitleja Indrek Sammul rääkis "Vikerhommikule" pühapäeva õhtul esietenduvast suvelavastusest "Dora Mia ehk kellele kuuluvad unenäod", kus üks perekond põgeneb neid sisse piirava ühiskonna eest.
See suvi võtab Sammul mitmed suvehommikud vastu Saaremaal, aga üldiselt teeb seda hoopis Hiiumaal. "Tegelikult oleme perega rohkem Hiiumaal. Meil on perega seal väike oma pesa. Aastaid oleme juba igal vabal hetkel seal," sõnas Sammul.
Saaremaale, kus esietendub pühapäeval Ott Aardami näidend "Dora Mia ehk kellele kuuluvad unenäod", kutsusid Sammuli head sõbrad ja tore näitetekst. "Mulle on Ott Aardami lood meeldinud juba sellest ajast, kui ta oma esimesi asju kirjutas. Ma puutusin nendega kokku veel Ugala teatris olles. Need olid ääretult toredad tekstid. Ott on sedalaadi näitekirjanik, et tema tekstid on kaasaegsed, puudutavad päris teravaid teemasid, aga ta ei lähe kunagi inimese vastu tigedaks. Jääb alati soojaks ja vaatab inimest oma rahmeldamises, arvamistes, askeldustes ja kummalistes põhimõtetes alati hella pilguga," selgitas Sammul.
Ott Aardam astub ka ise lavale, lavastuse taktikepp on Maria Petersoni käes, kes näidendit lavastab. Sammuli sõnul on sõnade autor mängides väga leplik. "Aeg-ajalt ta toredasti vaidleb iseendaga. Näitleja, kes on ise dramaturg, küsib iseendalt, et "huvitav, miks siia nii on kirjutatud?". Aeg-ajalt ta tasakesi tuleb ja ütleb, et "kuule, Indrek, siin ma mõtlesin midagi sellist, aga ega sa ei pea niimoodi". Indrek üldiselt võtab kuulda, aga mõne koha peal teeb ikka nii, nagu ta tegi," naeris Sammul.
Suvelavastuse üks teemadest on Sammuli sõnul inimeste taju, et nende vabadus on tugevalt piiratud. "Me oleme väga tugevas sundseisus. Ma mäletan tohutult hästi seda, kui tulid pangakaardid ja palgapäeva, kus me kõik palgajärjekorras seisame, enam ei olnud. Sa olid kohustatud tegema pangakaardi, sest raha tuli sinna panka. Siis ma mäletan seda mõtet, et kuidas siis niimoodi, jõuga võetakse see ära. Tegelikult neid pisikesi samme, kust meilt võetakse asju ära, on me elu täis," leidis Sammul.
"Üks moment on selles ka mugavuse teema, mis on ka väga tugevalt selles tükis sees. Mis on mugavusest võimsam asi? Ainult see, et sa saad teisi kontrollida. Mugavuse nimel anname väga palju kontrolli ära ja siis avastame, et oleme ära andnud ka need inimesed, kes meie kõrval on. Lavastuses proovib noor perekond kahe lapsega sellest keskkonnast ära põgeneda ja luua metsa oma keskkonda," selgitas näitleja.
Sammuli poeg Timotheus Sammul osaleb sel suvel aga filmi "Musta pori näkku" võtetel, kus tal on täita Mihkel Raua roll. "Ma võtsin selle teate hästi vastu. Ta on suur inimene ja ma arvan, et see mõjub talle väga hästi. Ainuüksi juba sellepärast, et pead oleme teiste inimestega koos, nendega arvestama, iseseisvumiseprotsess selle juures on päris suur asi ja nõuab tohutut täpsust. Ma üldse imetlen filminimesi, kes suures meeskonnas töötavad ja platsi ette valmistavad või transpordi peal töötavad. Nad kõik hoiavad jõuga seda atmosfääri, isegi kõige kriitilisemas olukorras ei kaotata enesevalitsust," rääkis Sammul.
"Musta pori näkku" peaosatäitja isalt nõu ei ole küsinud. "Isa ise vahel topib oma nina vahele, aga üldiselt ta ei ole küsinud. Mul on hea meel selle üle, kuidas ta sellesse suhtub, sellise rahuga. Ma loodan, et tal katus ära ei sõida, aga seltskond ta ümber on hästi tore," lootis isa.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Piret Kooli










