RMK teabejuht: tasuta lõkkepuud on mõeldud jalgsi liikuvatele matkajatele
RMK loodusteabejuht Liis Soonik rääkis saates "Ökoskoop", et metsa minnes on vaja teha eeltööd ja järgida looduses puhkamise head tava. Sooniku sõnul on näiteks tasuta lõkkepuud RMK lõkkeplatsidel mõeldud eelkõige matkajatele, kes tulevad jalgsi, ja autoga metsa tulles võiks ise mõned puuhalud kaasa võtta.
"80 protsenti jamadest matkaradadel ja lõkkeplatsidel korraldatakse 20 protsendi inimeste poolt," ütles RMK loodusteabejuht Liis Soonik. "Valdav osa külastajaid on siiski toredad ja seaduskuulekad, plaanivad oma käike ja arvestavad teistega."
Külastuskorralduse alustalad on loodusvahid, kes hoolitsevad iga päev selle eest, et prügikastid lõkkeplatsidel oleks tühjendatud, puud asemele pandud ja kõik näeks ilus välja.
Kui lõkkeplatsi prügikast on täis, ära pane prügikotti kasti kõrvale, vaid võta kaasa. "Metsloomad ja -linnud tassivad selle prügi muidu mööda metsa laiali," ütles Tallinna ümbruse külastusala juht Maarja Mirjam Rajasaar.
Ära kuula lõkkeplatsil valju muusikat. "Tõelised matkajad lähevad loodusesse ikkagi selleks, et nautida loodust ja kuulata loodushääli. Muusika kuulamine loodusesse ei sobi – jäägu see koju või peole," sõnas Rajasaar.
Võta vähem ühekordseid pakendeid metsa kaasa. "Kui me kodus pakime poest ostetud kauba otstarbekalt ümber, siis väga palju prügi metsas ei tekigi," nentis Soonik.
Kui tuled metsa autoga, võta võimalusel mõned puuhalud ise kaasa. "RMK ideoloogia on lähtunud sellest, et tasuta lõkkepuud on eelkõige matkajatele, kes tulevad jalgsi seljakotiga," lisas Soonik.
Kui tuled metsa suurema seltskonnaga, pange kõik autod inimesi täis. "Koopereeruge omavahel, pange autod inimesi täis. Metsaalustes parklates on rohkem ruumi, kui iga inimene ei tule oma autoga," tõi Soonik välja. "Eelmisel aastal oli meil 3,2 miljonit metsakülastust. See on kogu aeg olnud kasvav trend."
Lemmikloomad on looduses lubatud, aga peaksid olema rihma otsas. "Et mitte häirida teisi külastajaid ega metsloomi ja -linde. Metsaraja äärest peaks lemmiku väljaheited ka ära korjama," ütles Rajasaar.
Riigimetsas võib seeni, marju ja ravimtaimi vabalt korjata. "Tähelepanu tuleb pöörata siis, kui satud kaitsealale. Vaata kaardilt, kuhu sa lähed," tõdes Soonik. "Kõige rangema kaitsekorraga on loodusreservaadid, sealt reeglina ei võeta midagi kaasa ja seal ei tohiks isegi viibida. Raha teenimise eesmärgil loodusreservaadis seeni ja marju korjates võidakse teile trahv teha."
RMK veebilehel on Sooniku sõnul ka korilase nurgake, kus levinumaid seeni ja marju tutvustatakse.
Põhjalikku infot looduses liikumisest saab RMK veebilehelt.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ökoskoop", intervjueeris Krista Taim










