Balti jaama turul tegutsev Uperkuut on mõeldud nii melomaanidele kui ka tavalisele muusikasõbrale. 15-ruutmeetrise pindalaga võib pood välja teenida ka butiikplaadipoe tiitli.

Kuigi majanduslik olukord uue plaadipoe avamist hetkel just ei soosi, siis head aega, mil kõik on metsikult rikkad, Matsov igaks juhuks ootama ei jäänud. "Ma arvan, et seda aega ei tule," tõdes ta.

Plaadifirma Noopop recordsit juhtival Matsovil endal ei olnudki plaanis plaadipoodi avada, idee tuli just Balti Jaama turu poolt. "Kuna nemad olid käinud USA idaranniku tuuril ja kõikidel sealsetel turgudel, siis nad nägid, et igal turul olid plaadi- ja vinüülipoed. Nad olid täiesti kindlad, et tahavad enda turule ka plaadipoodi saada, sest USA-s on nii. Tekkis ka ruum ja nad olid kindlad, et ei taha sinna ei vorsti- ega juustupoodi, vaid just plaadipoodi. Nii see kuidagi sai," selgitas Matsov.

"Ma alguses mõtlesin, et räägin sellest kellelegi edasi, kes siis sinna plaadipoe teeks, aga siis ma läksin koju ja mõtlesin, et teen hoopis ise ja maamaja ei osta," lisas ta.

Poes Matsov oma plaadikogu maha müüa ei taha. "Seal kindlasti on midagi, 30 või 40 asja, aga eks ma pidin ikkagi võtma ühendust pisemate plaadifirmade, väiksemate ja suuremate levitajatega. See oli selline intensiivne töö nagu kaubanduses alguses on," tõdes ta.

Matsov tõdes, et plaadipoodide olukord Tallinnas kõige paremas vormis ei ole. "See on paljuski seotud ka sellega, et meid lihtsalt ei ole siin linnas liiga palju, meid ei ole siin riigis liiga palju. Inimestele vinüülplaadid iseenesest meeldivad, olen sellest kolme nädalaga aru saanud, ja eks ma olen ise ka enne plaadipoe klient olnud. Noored on hakanud muusikat vinüülilt kuulama, neile meeldib lemmikplaate omada. Osade jaoks on Spotify saanud tööriistaks, kust kuulad ette asju, mida sa tahad omada. Omamise kirg on inimesel väga vanast ajast olnud," rääkis Matsov.

Ta lisas, et ka naised ostavad endale plaadikogusid. "Ma just lugesin, et 1970. ja 1980. aastatel kuulasid naised oma meeste plaadikogusid, sest meestel olid plaadikogud ja naistel reeglina mitte, siis, jumal tänatud, see asi on teistpidi pöördunud," rääkis ta, kuid lisas, et vinüülinduse suur tõus hakkab vaikselt normaliseeruma.

"Aga vinüüliformaat on iseenesest ju jube kihvt. Nõel liigub mingisuguses vaos, vagu raputab seda nõela, nõel annab heli välja. CD-formaadis laserkiir loeb mingit digitaalset juttu. Ta on võib-olla natukene igavam. See analoogmehaanika on vinüüli puhul ilusam," leidis Matsov.