Mart Kalm: viimase saja aasta jooksul on triumfikaari püstitanud ainult diktaatorid
Eesti Kunstiakadeemia professor ja arhitektuuriloolane Mart Kalm rääkis "Ringvaate" stuudios, et triumfikaarte ehitamise aeg on läbi ning USA presidendi soov seda teha annab aimu tema unistustest.
Kalm tõi välja, et triumfikaarte ehitamine on Vana-Rooma komme. "Tegelikult juba vabariigi ajal (6. kuni 1. saj) hakati neid Roomas püstitama. See oli väravakujuline monument, mille alt läks läbi võidult Rooma naasev armee koos sõjasaagiga, orjade-loomade-kõigega," selgitas Kalm.
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kinnitas hiljuti oma plaane rajada ka Washingtoni triumfikaar.
"Tõtt öelda on triumfikaarte ehitamise aeg sisuliselt möödas. Äkki sada aastat tagasi kerkisid viimased, pärast seda on neid püstitanud ainult diktaatorid. Trumpil on vist lihtsalt see unistus keisriks saamisest, aga vale riik sattus: vabariik. Ta tahaks keiser olla ja eks ta sellest ideestikust on kantud. Esialgsed kavandid sünteesivad kokku kõiki erinevaid triumfikaaresid."
Kaare kõrguseks planeeritakse 86 meetrit, mis on paar meetrit rohkem kui on pikkust Tallinnas asuval Olümpia hotellil. "Washingtonis on nii suured vahemaad, et on arusaadav, et proportsiooni mõttes võib seal ka midagi nii suurt olla. Loogikast ma saan aru, kuigi loomulikult on see mõttetu gigantomaania. Kui see haigus juba küljes on, siis on see vähemalt professionaalne lahendus," tõdes Kalm.
Kõige kuulsamaks triumfikaareks peab Kalm Pariisi oma. "Ja põhjusega! Kas sa tead mõnda Trumpi võidetud sõda? Napoleonil neid võidetud sõdu jätkus. Pärast läks küll kõik vastupidi ja pool Euroopat on täis Napoleoni üle võidutsemisest inspireeritud triumfikaaresid."
Üks kõige hiljutisem kaar paikneb Põhja-Koreas. "See püstitati Jaapani vastu peetud võitluste mälestuseks. Ehitati aastal 1982 täiesti autoritaarse režiimi poolt. Ehkki Venemaa püüab neile mingitki legitiimsust anda. See üks kõige uuemaid kaari näitab ka, kelle moodi Trump olla tahab," toonitas Kalm.
EKA professor tõi ka välja, et kaare ehitamist on kaalutud ka Eestisse. "Arhitekt Edgar Kuusik, kes 1944. aastal enne sõja lõppu, kui venelased olid juba sees, kavandas võidumonumendi Nõukogude Liidu armeele. See pidi kerkima Kuusiku enda poolt kümme aastat varem projekteeritud kunstihoone kõrvale, Jaani kiriku asemele, Vabaduse väljakule. Kujutate te ette, et seesama mees, kes niisuguse hulluse teeb, on Eesti Vabadusristi kavaler," rääkis Kalm.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"







