"Mina õppisin Saksamaal, töötasin seejärel Prantsusmaal ja leidsin siis töö Estonia teatris," ütles Jaapanist pärit baleriin Nanae Maruyama, kes praegu töötab Estonias balletirepetiitorina.

"Mina olin Türgis teadur. Üks ameeriklasest professor ütles mulle, et kui tahan edasi innovatsiooniga tegeleda, siis mõtleksin Eesti peale. Samal aastal pakuti TalTechis magistrikraadi saamiseks stipendiumi, ma valisin arvutisüsteemide eriala. Lõpetasin magistri, olin ka doktorant ja nüüd juhin tehnoloogiaettevõtet, mis toimetab 24-s riigis," sõnas Türgist pärit AI-õppejõud Ahmet Köse.

Enne Eestisse tulekut Maruyama Eesti kohta palju ei teadnud. "Teadsin, et see riik asub Venemaa kõrval ja et on ka Läti ja Leedu. Riikide nimesid teadsin, aga muud midagi," muheles Maruyama.

Samuti ei teadnud Köse Eesti kohta midagi, aga teda huvitab kõik uus ja ta on elanud nii Ameerikas kui Ungaris.

Maruyama sõnul meeldib talle eesti keel ja kultuur. "Väga raske on võõrsil elades hoida oma kultuuri. Jaapani tähtpäevi ma ikkagi tähistan Jaapani moodi, aga näiteks Eesti vabariigi aastapäeva ma tähistan ikka eestlastega koos ning musta leiva ja kiluga, " nentis Maruyama.

Köse abikaasa on eestlanna. "Meie lapsed on ka eestlased, emakeel on eesti keel. Mulle meeldib Eesti ilm ja kõik aastaajad. Olen sündinud Istanbulis ja meil praegu elab seal 20 miljonit inimest, tulen tagasi siia ja siin Eestis on piisavalt ruumi, saame rahulikult elada, ja liiklust pole palju, võrreldes teiste pealinnadega," tõdes Köse.

Maruyama eesti keele kursustel käinud ei ole. "Ma iga päev kuulasin eesti keelt ja harjutasin."

Köse sõnul õppis ta toona magistrantuuris ja kuigi ta ei teadnud, kauaks Eestisse jääb, leidis ta, et peab panustama ja seepärast hakkas eesti keelt õppima. "Tahtmine ja motivatsioon peab olema, ja harjutama peab," sõnas Köse, mis on keele õppimise juures kõige tähtsam.