Vägevate kivide giid: hiidrahnude juurde on mind viinud raske ja põnev tee
Matkagiid Kersti Lepik rääkis saates "Huvitaja", et on üles otsinud ja kaardistanud 108 Eestimaal asuvat hiidrahnu. Lepiku sõnul on see olnud raske ja põnev teekond ning nüüd viib ta huvilisi vägevate kividega kohtuma.
"Hiidrahnude juurde olen ma huvilisi täiesti teadlikult viinud 2018. aastast alates," ütles Eesti hiidrahnude kaardistaja, matkagiid ja Loo kooli õpetaja Kersti Lepik.
Põhjus selleks tuli Lepiku lapsepõlvest. "Selles kohas, kus ma lapsena Lool elasin, oli meil maja taga suhteliselt lähedal kaks piisavalt suurt kivi, mille otsa pühapäeviti ronida. Kui 2017. aastal tuldi välja ideega, et rändkivi võiks olla meie brändinäitaja, tekkis mul mõte otsida üles kõik Harjumaa hiidrahnud. Tol korral sain ma neid kokku 52," meenutas Lepik.
Kui Harjumaa oli ära kaardistatud ja koos koordinaatidega raamatusse saanud, otsustas ta ühel hetkel üles otsida kõik hiidrahnud, mis Eestimaal on. "Tegin veel kaks aastat tööd, nüüd on mul neid raamatus 108. Aga vist on neid hiidrahne ikkagi veel rohkem, see ei pruugi veel lõplik arv olla."
Hiidrahnu on Lepiku sõnul lihtne mõõta. "Selle ümbermõõt on 25 meetrit või rohkem, aga neid kive, millel jääb natukene sellest ümbermõõdust puudu, aga nad on kuidagi välja venitatud ehk et pikim läbimõõt on kümme meetrit või rohkem, siis need on ka hiidrahnud," selgitas Lepik. "Kõrgus ei ole oluline."
Ka eramaal asuvad hiidrahnud kuuluvad riigile. "Omanikud on ka taganud selle, et kui huviline tuleb, siis ta pääseb kivi juurde."
Küll aga on mitmeid selliseid näiteid, kui nõukogude armee pani kivi sisse lõhkelaengu ja kivi lendas tükkideks. "Muidu oleks see võib-olla olnud Eestimaa suurim hiidrahn, Leetse külas on üks niisugune kivi."
Lepik käib hiidrahne otsimas üksinda, sest siis keegi ei sega ega nuia, et hakkame nüüd tagasi minema. "Kolasin, uurisin, vaatasin kaarti, mõtlesin, mõnda kivi käisin mitu korda otsimas, on ka karuga kohtumisi, olin autos ja karu läks üle tee, samale poole, kus kivi asus," muheles ta. "Peabki raske ja põnev olema."
Lepiku raamatut müügil ei ole, vaid saab küsida tema käest. "On vaja sellist nutitelefoni, mis loeb ruutkoodi. Siis tuleb valida kaardirakendus ja ta annab siis kas autoga sõidu, ühistranspordiga teekonna või ka jala minemise teekonna. Päris kivini jõudmiseks peab ikka ise ka vaatama, kuhu astud. Autoga õnneks igale kivile juurde ei saa," sõnas hiidkivide kaardistaja.
Ülemiste keskuses on praegu üleval 40 pilti ja saab vaadata seitset videot Lepiku pildistatud ja filmitud hiidrahnudest. "Kokku on mul pilte 108 hiidrahnu kohta. See on üks osa meie looduväärtustest."

Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio saade "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim