Aleksandria Reinvart sai kuus aastat tagasi Tartus ööklubis käies vee seest korgijooki. "Kuigi ma pidin too õhtu sõbrad ainult kluppi viima, jäin sinna ootama, sest nad ütlesid, et kui on igav pidu, siis äkki viskad meid kõrvale klubisse autoga ära. Võtsin endale kohe vee, ütlesin, et minge teie jaurake ringi ja kui on norm, lähen koju," meenutas ta saates "Hommik Anuga".

Tellitud veest võttis ta lonksu ning jättis klaasi baariletile, et paar minutit rääkida tuttavaga, keda polnud ammu näinud. Hiljem samas klaasist uuesti vett juues hakkas ta üsna pea tundma, et midagi on valesti. "Ma ju saan aru, et ma ei ole alkoholi tarbinud, aga ma tunnen, et ma hakkan ära vajuma. Keha suriseb üleni," kirjeldas ta. Seejärel pöördus ta oma tolleaegse silmarõõmu poole, kes naise juttu tõsiselt ei võtnud. "Järgmine hetk oli kõik, ärkasingi hommikul vales kohas."

Seda, mis vahepeal juhtus, naine ei tea. "Tänaseks ma saan aru ja tean, mis on juhtunud, aga enne kui ma üldse teadvustasin endale, et mind on ära kasutatud, läks väga mitu päeva aega, sest ma eitasin kogu seda olukorda. See on täielik blokk. Su keha blokeerib selle olukorra, mõistus viskab selle välja ja ütleb, et midagi ei ole juhtunud," rääkis ta.

Seda, mida temaga korgijoogi mõju all tehti, ei taha Reinvart mõeldagi, kuid ta on veendunud, et teda kasutati seksuaalselt ära. "Sellel on ka väga suured tagajärjed. Ma ei taha detailidesse laskuda, aga 11 päeva hiljem lõppes see olukord EMO-s niimoodi, et ma oleks peaaegu veremürgistusse ära surnud. Võib öelda, et mu elu rippus juuksekarva küljes."

Saatuslikule õhtule tagasi vaadates nentis Reinvart, et oma joogi järelvalveta baariletile jätmine oli viga, mis oleks võinud olemata olla. Nüüd käib ta oma lugu koolides jagamas, et noored oskaksid tähelepanelikumad olla.

"Täna mõtlen, et kes rumal inimene jätab oma joogi ja läheb jalutab ringi või räägib kellegagi ja siis tuleb tagasi ja loodab, et keegi pole seda kindlasti puutunud. Ei saa nii naiivne olla," rõhutas ta. "Mulle ei rääkinud mitte keegi seda, et hoia oma joogil silma peal või kuskil on korgijook ja vaata, kui sulle jooki valatakse ning ära võta võõrastelt jooki vastu. Mitte keegi ei räägi nendest asjadest. Kui me käime koolis rääkimas, siis vaadatakse, et kas ma ei võigi vastu võtta kokteili, mida pakutakse. Ei! Kui sa tahad kokteili vastu võtta, siis mine vaata, kuidas see sulle baaris valatakse ja siis täna, kui näiteks meesterahvas tahab välja teha."

Ühtegi turvasalvestust naisele küsimise peale klubist ei saadetud ega näidatud, sest klubi sõnul olid kõik salvestused ära kustunud. "See oli küll natukene hiljem, sest see hetk ma kohe ei tegelnud sellega. See on ka põhjus, miks me täna koolides rääkimas käime. Vahet ei ole, kui hull see olukord on, kohe tegele. Kohe mine! Kohe ütle! Muidu me ei jõuagi mitte kuhugi ja need värdjad teevadki kõike seda edasi," julgustas ta korgijoogi ohvreid tegutsema.

Korgijoogi sümptomid meenutavad alkoholimürgistuse sümptomeid. "Sa võid kaotada teadvuse, sa võid ära surra. Aga põhiliselt sa ei suuda öelda ei, su keha ei tee sinuga koostööd, sa oled nagu purjakil, ei mäleta mitte midagi," kirjeldas ta.

Tänaste teadmisega pöörduks Reinvart esimeste sümptomite tekkimisel kohe klubi turvamehe poole. "Kui sul selline olukord on, siis pöördu turvamehe poole, ütle, et midagi on väga valesti, ma ei ole midagi tarbinud ja kõik. See on sinu ülesanne," õpetas ta ja lisas, et samuti võib abi olla väga lähedasest sõbrannast, kes tead, mida teha.

"Kui sina oled korgijooki saanud, ei saa sa enam mitte midagi teha. Sinu lähedased saavad teha. Ehk kui me koolis räägime, siis me ütlemegi, et palun märgake. Kui sinu sõbranna joob tavaliselt näiteks kolm kokteili ja on normaalne, aga seekord jõi ühe ja midagi on väga valesti, ta on pikali maas või üldse ei reageeri, siis see ei ole naljakas hetk, mida filmida või öelda, et me kutsume takso, vaid vii ta turvalisse kohta ja kutsu kiirabi ning ütlegi, et siin on midagi väga valesti, see on suure tõenäosusega korgijoogi juhtum."

Jooki pandud korgijooki ei ole võimalik lõhna, maitse või värvi poolest ära tunda. "Räägitakse, et võib olla soolakas maitse, aga selle peale ei saa lootma jääda. Oluline on oma joogil silma peal hoida," rõhutas ta ja tõi välja, et samuti olemas ühekordsed kiirtestid, millega oma jooki peol olles testida saab.

Koolides toimuvate loengute alguses uurib Reinvart, kui paljud õpilased on kuulnud väljendist korgijook. Kõik tõstavad käes. Kes on saanud korgijooki või teab kedagi, kes on korgijooki saanud? Tõstab pool saali käe. "Meie saalid on tavaliselt 200–300 inimest. Ehk probleem on nii suur, aga kajastust ja sellest rääkimist null," tõdes ta.

Oma korgijoogi saamise lugu on Reinvartile jaganud väga paljud noored. "Otsime koos abi, soovitan terapeute, soovitan vanematele rääkida. Siinkohal mainin ka, et vanemad, kel on noored lapsed, palun rääkige oma lastega," rõhutas ta.

Mehed, kes Reinvarti ära kasutasid, on vabaduses. Oma teo eest nad karistada ei saanud. "Põhjus on väga lihtne. Ma ei ole seda politseisse andnud. Miks? Sest ma arvasin üks hetk, et on liiga hilja, aga kui ma hakkasin neli aastat hiljem sellega tegelema, siis ma sain aru, et tegelikult ei ole kunagi liiga hilja. Ja peale "Õhtu!" saadet võeti minuga ühendust ja öeldi, et kas sa oled nõus seda nüüd uurima, äkki me saame mingi niidiotsa, sest sealt samast klubist on nii palju infot ja võib-olla pannakse pusle kokku, aga selles mõttes ei ole selle praegu enam mingit mõtet," lausus ta.

Küll aga sai ta teada, et tema toonane silmarõõm, kellelt ka ta klubis abi palus, oli toimunuga seotud. "Tema oli too hetk mu ainus tugiisik, kellele helistada ja ühest kõnest piisas, et ta teaks, kuhu mulle järele tulla. Ta isegi ei avanud Messengeris minu saadetud asukoha infot. Ma nägin, et ta isegi ei ole seda näinud ning ta oli juba kohal. Selle pildi panin pärast kokku ja sealt tuli juba kogu info. Nad olid teineteist sõbralistist ära kustutanud, aga see info tuli pärast."