Narkopolitsei juht: uimastamiskahtlusega võib ka hiljem politseisse pöörduda
Möödunud laupäeval tähistas ansambel Elephants From Neptune kontserdiga oma teise stuudioalbumi "Pressure & Pleasure" kümnendat sünnipäeva. Kahe kontserdile tulnud naise jaoks lõppes õhtu uimastamiskahtlusega.
"Kohal olid paljud meie fännid, sõbrad ja tuttavad. Meeleolu oli äge, nagu peab olema. Ei kahtlustaks ju, et valesti on. Pärast kontserti me tavaliselt suhtleme inimestega, räägime ja näeme vanu tuttavaid. Kaks meie väga head sõbrannat sattusid ka meiega lava ette ja ma panin tähele, et nad on ikka päris pidused, hakkavad juba vaikselt ära kustuma. Me ei osanud siis midagi kahtlustada. Panime nad lava taha bändiruumi, seal on vett ning on rahulik ja keegi ei sega. Kuna ma olin autoga, otsustasin, et ma viin nad ära," meenutas ansambli liige Robert Linna "Ringvaates".
Kui Linna sõbrannadele järgmisel päeval kirjutas, rääkisid naised, et nad ei mäleta kontserdist mitte midagi, kuid sama ei ole neil ka pohmelli. "Siis hakkaski mõte selleni jõudma, et mida ja kui palju nad jõid. Nad kontrollisid oma konto väljavõtet – nad olid mõlemad selle pooleteist tunni jooksul, mis nad meie kontserdil olid, joonud kaks Aperol spritz'i. Nad tulid sinna otse restoranist, olid söönud, vett joonud, natukene küll veini toidu kõrvale võtnud, aga sellist tulemust.. see oli kohe kahtlane. Sellest hakkas pall veerema," rääkis Linna.
Kuna asjaosalistele tundus olukord kahtlane, otsustati politseisse pöörduda. "Kui mingi kahtlus on, tuleb igaks juhuks kohe sellest politseile teatada, nad saavad narkotesti teha ja tuvastada, kas on mingisugune kuritegu toimunud. Meie jäime sellega natukene hiljaks," nentis Linna.
Hoolimata sellest, et narkotestiga jäädi hiljaks, on proovitud toimunule vastuseid leida. "Nii palju kui me oleme suutnud järgnevatel päevadel tagasi minna, siis üks selline kahtlane juhtum oli, kui nad oma esimest jooki tellisid. Nad rääkisid baarileti ääres omavahel juttu ja keegi oli teinud väikese lähenemiskatse. Nad astusid sellest vestlusest enne välja, kui see oli alanud ja ei pannud teda enam tähele," kirjeldas Linna.
Ka Põhja prefektuuri narkopolitsei juht Rait Pikaro rõhutas, et mida varem politseile uimastamise kahtlusest teada antakse, seda paremad on võimalused välja selgitada, mis juhtus.
"Kui nüüd tõesti inimene hiljem otsustab või mõistab, mis temaga võis juhtuda, siis ei ole vaja arvata, et aega on liiga palju mööda läinud ja enam ei ole mõtet. Alati on mõtet. Seal on teised vahendid, kuidas tõendeid koguda," rõhutas ta. "Ei pea ilmtingimata positiivne mingisuguse aine proov olema, mille najal saab tegutseda."
Pikaro tõi välja, et kõige enam pannakse salaja jookidesse GHB-d ehk rahvakeeli korgijooki. Siiski rõhutas ta, et kellegi vastupanu murdmiseks kasutatakse ka alkoholi – näiteks tehakse kangemaid kokteile või suuremas koguses jooke välja.
Väite, et uimastamine toimub enim avalikes kohtades, lükkas Pikaro ümber. Süüdimõistvates kohtuotsustes annavad tooni vähetuttavad, kellega on koos kontrollitud keskkonnas viibitud.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Ringvaade"