Avaldamiseks uute heade tekstide otsimine on Triinu Tamme sõnul pidev protsess. "Kokkuvõttes ilmub aastas umbes 18 raamatut Loomingu Raamatukogu alt, lisaks Kuldsarjas veel kuus raamatut. See otsimine on igapäevane töö," sõnas ta.

"Meil on omaette toimetus, kolm toimetajat, küljendaja, asjaajaja. Aga milline on meie päev? Võib öelda nii, et hommikul ärkan üles ja hakkan raamatut lugema. Need lugemised on erinevad, diagonaalis lugemist tuleb kindlasti teha, kui on käsikirjadega vaja tutvuda, muidu ei jõua, sest valikus on kümneid raamatuid, aga välja tuleb valida üks. Kui on vaja toimetada, siis tuleb lugeda väga mõttega ja sõna haaval. Kui on korrektuuri lugemine, siis tuleb lihtsalt tähti lugeda, toimetaja on mõtte korda teinud, aga tuleb veenduda, et kõik tähed on õiges järjekorras ja õigel kohal," kirjeldas Tamm toimetaja tööd.

Tänapäeval saabuvad käsikirjad toimetusse vormilt elektroonilistena. "Kui ma 13 aastat tagasi Loomingu Raamatukokku tööle läksin, siis saadeti veel postiga paberi peal asju, mis tuli sisse lüüa. Nüüd on kõik elektroonilised," märkis Tamm.

"Meie tiraaž on 2000 ja natuke peale, sätime olenevalt, kuidas raamatul meie arvates minna võiks. Aga meil on ka tellijad olemas, see on üks eripära Loomingu Raamatukogul. Põhimõtteliselt me töötame nagu kirjastus, aga meil on ka tellijad nagu ajakirjal. Tellijad on meil head, kuna nende arv on kindel, nende järgi me saame tiraaži sättida ja ei pea päris ennustamisega tegelema. Tellijaid on meil üle 1200 hetkel," sõnas Triinu Tamm.

"Me ise mõtleme, et nad on sellised uudishimulikud lugejad, kes tahavad teada, mis toimub maailma kirjanduses, sest see on Loomingu Raamatukogu missioon olnud algusest peale, pakkuda hästi eriilmelist lugemist, eri keeltest tõlgitud raamatuid, unustatuid pärle või tuntuid klassikuid, keda eesti keeles pole tõlgitud. Kirjanduslikult on nad kõrgetasemelised tekstid, mis eeldavad lugejalt tähelepanelikku lugemist."

Kuigi lugejanumbrid on olulised, siis ainult selle järgi Tamme sõnul edu mõõta ei saa. "Raamatuga on see hea asi ka, et ta jääb alles, võib-olla keegi leiab selle viie-kümne aasta pärast. Mingi vana Loomingu Raamatukogu elamus on meil kõigil, oleme leidnud lihtsalt mingi raamatu, mis on meid pööningul oodanud mitukümmend aastat. Seda ei saa kohe otse mõõta," sõnas ta.

Üheks suurimaks peatoimetaja õudusunenäoks peab Tamm vastilmunud väljaandest praagi leidmist. "Ei ole tõesti kordagi veel juhtunud, et seal ainult valged lehed oleksid. Aga seda juhtub sageli, et teed värske raamatu lahti ja näed seda trükiviga seal," sõnas Tamm ja lisas, et vahel lugejad tagasisidestavad ka vigu või on sisulisi lahkarvamusi. "Keegi ei ole rahul joonealuse märkusega või leiab, et pealkiri oleks võinud olla teistmoodi tõlgitud. Aga see on mõttevahetuse korras isegi teretulnud," sõnas Tamm.