"Iga mees valib oma elus missiooni, mida ta tahab täitma hakata ja kõik, kes sinna lähevad, ongi oma elumissiooni valinud," ütles veteran Aleksandr Afanasjev, kes on kolm korda Afganistani missioonil käisin.

Afanasjev tõdes, et igaüks, kes missioonile läheb, saab aru, kuhu ta läheb ja mis seal võib juhtuda. "Aga me ikkagi ei ole valmis selleks, mis seal päriselt võib juhtuma hakata. Üks asi on vaadata seda filmidest, teine asi ise seda läbi elada. Me tuleme ju erinevate elukogemustega, kes mida varem on kogenud ja mis kellelgi parasjagu kodus toimub. Missiooni keskkond lihtsalt tugevdab seda ja võimendab stressitaset. Tuled koju ja ei märkagi, et sul on midagi viga. Lähedased hakkavad kiiremini märkama."

Afanasjev tõi välja kõige hullema olukorra 2010. aastal, kui ta enda kamraad langes. "Ma olin täpselt samasse kohta vaatamas ja katmas nende liikumist, see pilt ei unune mitte kunagi, kuidas see olukord eskaleerus ja mis sellest edasi sai," tõdes ta.

Terve elu see olukord kerib kaasa ning Afanasjevi sõnul on tema ainuke mõte, mis teda kogu aeg on saatnud, et kui ta kolmel missioonil ellu jäi, pole tal ühtegi vabandust, miks ta peaks nüüd siin mitte toime tulema.

Mõlemad tema vanemad on ka invaliidid, mis omakorda tekitas stressi tagasi tulles. Ta pöördus terapeutide poole. "Ma mäletan hetke neli aastat pärast seda, kui ma olin juba missioonilt tagasi. Oled ülekaalus, alkoholi jood liiga palju, elu kerib täiesti allapoole. Abi küsisin alles siis, kui ma kaitseväest ära läksin, kartsin, et jään tööst ilma," meenutas Afanasjev. "Täna suudan naeratada."

"Ma arvan, et me oleme rohkem mehi kaotanud siin Eestis kui missioonidel erinevatel põhjustel," tõdes ta.

Tsiviilelus on palju veterane, kes vajavad abi, sest missioonilt tagasi tulles nad ei tea, kuhu suunata oma energia ja mida edasi teha.

Afanasjev on kogu aeg endale väljakutseid otsinud, täna on ta juhtimiskoolitaja arengupartner.

Sinilille kampaania käigus kogutakse raha, et luua veteranide jaoks vaimse tervise toetamise tugisüsteem.