"See on muidugi traagiline, kui portreteeritavale pilt ei meeldi," ütles kunstnik Kaido Ole. "Presidentide paraadportreed on muidugi omaette oopus. Ma küll ei tahaks selle kunstniku nahas olla, kes Donald Trumpi peab maalima."

Kunstniku sõnul peaks ideaalis portreteeritava ja kunstniku vahel olema dialoog ja mõlemad peaksid lõpptulemusega rahule jääma.

"See on ka portreede puhul huvitav, et ükskõik kes siis on portreteeritav ja kes portreteerija, kumb siis hetkel tähtsam on, kas nad mõlemad suudavad inimeseks jääda," tõdes Ole ning lisas, et Donald Trumpile ei meeldinud temast maalitud pilt, sest see pole kõva mehe pilt, vaid pigem nunnu, aga Trump ei taha nunnu olla.

2016. aastal president Toomas Hendrik Ilvese portree maalinud Olele jättis president vabad käed. Pildi maalimise algusprotsessi on võimalik näha Jaan Tootseni dokfilmis "Kikilipsuga mässaja".

"Ma live`is teda ei maalinud, tegin presidendiga fotosessiooni, tegin tohutult pilte ja samal ajal rääkisin juttu. Mul kummalisel kombel foto järgi on parem inimesesse süveneda. Kui keegi on stuudios, siis see on ikkagi suhteliselt häiriv, tekib jutuajamine ja ma ei saa keskenduda," tõdes Ole.

Kunstniku sõnul on see kaasasündinud anne tabada inimese sarnasust. "See ei tähenda alati, et nad on head kunstnikud, aga nad saavad sarnasusele pihta. Ma ei pea ennast portretistiks, ja mu naine ütles ka kohe, et ära hakka tegema," muheles Ole.

"Aga ma tegin selle ikkagi ära ja takkajärgi ma ei kahetse. Ilves sekkus küll maalimisprotsessi, aga heas mõttes. Kui Ilves poleks sekkunud, oleksin ma teinud klassikalisema portree. Et pilt selline välja näeb, oli tegelikult Ilvese teene. Tema tahtis, et oleks kila-kola ka ja mulle see mõte meeldis, ma algul ei tahtnud nii rebel (mässaja-toim.) olla, et miks minna võõrasse koju ja hakata laamendama."