Ligema film on ülevaade Sal-Salleri teekonnast muusikuna, suures osas ka Smilersi teekonnast. Tähtis osa on filmis ka arhiivimaterjalil. "Mõned asjad on, mida ma ei ole pikka aega näinud või mul ei olnud meeleski, et keegi mingeid asju üldse on üles võtnud. Toredad hetked on tekkinud, aga ega ma suurem tagasivaataja või meenutaja otseselt ei ole ise," tunnistas Sal-Saller.

Hendrik Sal-Salleri sõnul ei tasu filmist oodata suurt sisekaemust, vaid pigem ülevaadet tema muusikalisest teekonnast. "See film nimeliselt räägib minust võib-olla rohkem, aga 90 protsenti või rohkem on see Smilersi teekond. See ei ole minu mingisugune sisekaemus, aga ma arvan ja loodan, et ta on selline meelelahutuslik ja pisut kulisside taha vaatav linateos," sõnas ta.

Laval olemisest ja publikule esinemisest on saanud Sal-Salleri jaoks elu üdini harjumuslik osa. "Seda ei saa kunagi võtta iseenesest mõistetavana, aga see on väga suur osa mu elust olnud alati. Sellest kõigest loobumine või ilma jäämine oleks ilmselt üsna keeruline, ma ei kujuta ette," sõnas ta Gunnar Grapsile viidates.

Kui teha asju kuulsaks või edukaks saamise eesmärgil, siis Sal-Salleri sõnul ei pruugigi kuhugi jõuda. "Mina olen teinud asju täitsa teise eesmärgiga. Loomulikult peab sul mingi eesmärk olema, et kuhugi jõuda, aga muusika tegemine ei ole selles suhtes nii konkreetne nagu sport, et paned märgi maha ja hakkad igapäevaselt trenni tegema selle nimel," arvas ta.

Smilersi algusaegadel esineti nii palju kui võimalik. "Me mängisime alguses igas võimalikus urkas, sest meie põhimõte oli, et pigem mängida kui mitte mängida. Me sõitsime tõesti mööda Soomet ringi ja mängisime kõikvõimalikes kohtades, kus oli vähemalt nii palju inimesi kui meie oma bändis. Meil oli põhimõte, et kui üks on rohkem, siis mäng ära ei jää. Ükskord oli vähem, aga ikka mängisime," meenutas Sal-Saller.

"Kindlasti midagi on muutunud, aga põhimõtteliselt on asi sama, Smilers on ikka Smilers ja Smilers ikka mängib. Meile meeldib palju mängida ja me ikka mängime suht valimatult. Kui meid kutsutakse, siis me ikka teeme, kui saame kokkuleppele. Mulle meeldib ja siin ei ole millegi ega kellegi kallal vinguda," kinnitas Sal-Saller.

Sal-Salleri isikliku elu keerdkäikudesse film väga ei süüvi. "Ma tahaks ikka rääkida sellest, mida ma teen, mitte sellest, kas mul läheb hästi või halvasti, see ei ole võib-olla nii oluline. See film räägib minust ja minu bändist, milline see elu on bändi tehes," sõnas muusik.