Režissöör Arun Tamm ütles, et krimisarjadel on alati väga palju publikut. "See on asi, mida on väga hea, lihtne ja turvaline müüa, aga kui sa küsid isiklikus plaanis, siis ma ise mingi krimifänn ei ole, ma ei vaata "Midsomeri mõrvasid" või "Sherlockit", aga selle loo puhul mulle meeldis, et ma sain laiendada üleüldist krimiloo pinda ja keskenduda peategelasele ning sellele, mida ta läbi elab," tõdes ta.

"Lugu räägib Paul Eduard von Fockist, kes 1826. aastal päris Sagadi mõisa, meie fantaasia selles loos on aga see, et tema maadel toimub mõrv, tapetakse tema lapsepõlvesõber, mida ta peab hakkama siis ise uurima, kes selle taga võis olla," selgitas Tamm ja lisas, et talle meeldis selle sarja juures eriti just see, et ta sai juhatada rahvusvahelist meeskonda.

Tamm kinnitas, et kuigi nad ajasid võimalikult palju taga ka autentsust, siis on seal sees ka väikesed kunstilised liialdused. "Näiteks meil on seal mängus rubla, mis on tegelikult 19. sajandi lõpust, me oleme 1826. aastas, aga meil on ka rubla," ütles ta ja mainis, et tol ajal ei kasutatud käepäraseid rahatähti, vaid suuremaid rahakaarte, mis oleks näitleja käes totrad välja näinud. "

Näitleja Priit Pius lisas, et autsentsuse juures oli suureks abiks ka Ain Kütt, kelle teosel "Sagadi paruni mõrvalood" ka sari põhineb. "Ta on Sagadi mõisas muuseumiosa juures igapäevaselt tegev, ta oli igapäevaselt platsil võtta ning me küsisime käitumisreeglite ja etiketi kohta, ta andis meile nõu ja seal oli toredaid üllatusi."