"Kui teosest rääkida niiviisi, et mingi põnevus jääb õhku, siis õpilased hakkavad meelsamini seda lugema. Mõnikord on võib-olla kasu ka sellest, kui lohutada, et kõik raamatud ei peagi meeldima."

Seda, et meie tüvitekstid noortele liiga keerulised on, aasta kirjandusõpetaja ei usu. "Ma ei ütleks, et need on keerulisemad kui meie põlvkonnale oli. Meist oli Tammsaare sama kaugel kui praegusest õpilasest. Ega meie ka ei teadnud, mis see täks või tael on, aga see pole oluline. Õpetaja peab enne põhisõnad selgeks tegema, mis on teose sisu mõistmiseks olulised," sõnas ta.

Heina sõnul köidab lapsi erinev kirjandus. "On sellised, kes tahavadki gümnaasiumis filosoofilist kirjandust lugeda, aga on ka neid, kes tahavad sündmuseid lugeda. Siis ma püüan neile selgeks teha, et sündmused ei ole raamatus kõige tähtsamad, tähtsam on mõte."