"Liputoimkond kui organisatsioon on Eesti koolides suhteliselt haruldane, aga ma olen märganud, et väga paljudes koolides on mingisugune lipu käsitsemine saanud harjumuseks. Kui on koolis aktused, tuuakse lipp saali ja vaikselt on see traditsioon kujunemas, aga meid just huvitab see, et teha koolides liputoimkond organisatsiooniks ning teha ka väljaõpet, et see oleks rohkem Eesti lipu seaduse ja etiketiga kooskõlas," ütles Tallinna 21. Kooli liputoimkonna esindaja Ernst Johannes Pae. 

Liputoimkond on selline õpilasorganisatsioon, mis vastutab lippude väärika kasutamise eest koolis. "Meie põhilised ülesanded koolisiseselt ongi aktustel lippude sissetoomine, mastilippude heiskamine pidulikel päevadel ning mis paistab väljaspoole, on see, kui me käime väliüritustel kas vabariigi aastapäeval või mälestustseremooniatel lipuvalves," lisas Kadrioru Saksa Gümnaasiumi liputoimkonna esindaja Mattias Viirma.

Pae täiendas, et koolisiseselt hoolitseb just liputoimkond selle eest, et väliskülalistega kohtudes oleks laual õiged lipud õiges järjekorras ning vahel tuleb ka kooliperet riigi sümboolika õige kasutamise alal nõustada.

Viirma sõnul on liputoimkonnas ka tüdrukuid ning huvi toimkonna töö vastu on päris suur. "Mina liitusin liputoimkonnaga sellepärast, et mind on isamaaline teema alati huvitanud ning ka enda kooli väärikas esindamine väljapool pakkus mulle huvi," lisas Viirma.

Pae tutvustas stuudios esitismõõka, millest nende kooli liputoimkond oli juba pikalt unistanud ning mis on nüüd aasta aega nende kooli toimkonna etiketi juurde kuulunud.

"Mida rohkem harjutada, seda paremaks läheb," nentis Viirma. "Enne üritust alati harjutame keerulisemad rivisammu elemendid läbi."

Kümne eri kooli õpilaste poolt loodud Eesti Koolide Liputoimkondade Liidu eesmärk on arendada koolides lipukultuuri. "Et kõik oleks kvaliteetne ja järjepidev," täpsustas Pae.