"Uuemal ajal on heerold inimene, kes abistab kõrgemat riigiametnikku või tähtsamat tegelast näiteks mõne vastuvõtu puhul sellega, et ametnik ise ei peaks kõikide külaliste nimesid endale pähe õppima ja heerold on see, kes peaks suutma näod ja nimed kokku viia," selgitas vabariigi aastapäeva vastuvõtu kätlemistseremoonia pikaaegne heerold Meelis Kompus.

Eelmisel aastal prooviti täiesti uut formaati, kus heerold enam ei olnudki tervitustseremoonia ruumis, vaid hoopis kõrvalruumis ja nägi enda ees ekraanil sama pilti, mida televaatajad kodudeski. "Samal ajal jooksid ekraanil kõik nimed ja ma püüdsin nimed ja näod kokku viia," lisas Kompus.

Heeroldi sõnul tehakse suurem töö ära juba enne tseremoonia toimumist. "Külaliste nimekirja olen risti-rästi, ülevalt alla ja alt üles ning vasakult paremale läbi lugenud ning üldiselt on selge, kes vastuvõtule tulevad. Kõik tiitlid, ametinimetused ja hääldused on mitmeid kordi üle korratud."

Kompus meenutas, et kunagi sai välisministeeriumi ametniku Toomas Kahuriga üheskoos kõik diplomaatilise korpusega seotud inimesed üle vaadatud. "Tema kaudu kogu diplomaatiline korpus Eestisse tuli. Tema oli kõikide nende inimestega rääkinud ja nimede hääldused kirja pannud. Mitu tundi istusin Toomase kabinetis, mina panin muudkui rõhke kirja, tema neid mulle dikteeris. Kõik, mida on võimalik kontrollida ja enda jaoks selgeks teha, see töö tuleks eelnevalt ära teha," tõi pikaaegne heerold välja.

Eelmisel aastal oli Kompuse sõnul keeruline uue formaadiga harjuda, kui ta ei viibinud enam külalistega koos ühes ruumis.

"Tuleb ikkagi arvestada, kogu austuse juures, et ma ei pruugi kõiki inimesi siiski nägupidi ära tunda. Näiteks meil on kutsutud aasta gümnaasiumi õpetaja, aasta algklasside õpetaja, aasta põhikooli õpetaja ja aasta lasteaia õpetaja. Kui nad tulevad väga järjest ja kui nad mingil põhjusel on veel vahetanud presidendi juurde liikumise järjekorras kohti, siis eelmisel aastal ma omistasin küll aasta põhikooli õpetaja tiitli hoopis aasta gümnaasiumi õpetajale. Ma pidin lausa "Kroonika" veergudel aru andma, miks see niimoodi läks," meenutas Kompus.

Heeroldi sõnul ei maksa oma vigu ära peita, vaid seda tuleb ausalt tunnistada ning sulle ju antakse andeks. "Eksimine on inimlik ja kui tõesti midagi väga vussi peaks minema, siis on kõige lihtsam alati vabandada, mida ma ka tegin."

Kätlemistseremoonial kasutatakse nimede ja nägude kokkuviimiseks QR-koode. "Eesti on e-riik ja enne presidendini liikumist piiksutab külaline koodi läbi ja sel hetkel ilmub info minu ekraanile. Seetõttu ongi väga oluline, et inimesed oma kohta järjekorras ei vahetaks, sest muidu läheb ka minu järjekord segi," selgitas Kompus.

Kompusest sai heerold president Ilvese kutsel 2015. aastal. "Vastuvõtt toimus siis Jõhvis ja sündmust korraldab presidendi kantselei, kes siis minuga ühendust võttis ja tundis huvi, kas ma oleksin nõus sellist ülesannet enda kanda võtma. Loomulikult ühtegi põhjust ära öelda mul ei olnud, aga miks nad mind valisid, seda ma ei tea," muheles Kompus.

"Vastuvõtule kutsutud külalisi on üle 400, aga nendega on ju kaasas sama palju inimesi, keda kõiki saab siis esmaspäeval näha," lisas ta.