Hendrik Agur: Kohtla-Järve on ainus linn Eestis, millest on tehtud rokkooper
Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur loodab, et kooli sünnipäevaks valminud rokkooper "Kohtla-Järve" toob Ida-Virumaa linna eestlastele lähemale ja järgmine kord ei sõida nad enam linnast lihtsalt värisevate õlgadega mööda.
Kohtla-Järve gümnaasiumi sünnipäeva puhul otsustas kooli direktor Hendrik Agur piirduda mitte viisaka aktusega, vaid võtta asi veidi suuremalt ette. Koolis toodi möödunud sügisel lavalaudadele linnaga nime jagav rokkooper.
"Kohtla-Järve tekitab inimestes piisavalt kahetisi tundeid. Tuhamägede-tagune kant, millest pigem sõidaks mööda ja sinna, kus on ilusamad inimesed ja ilusamad linnad. Samas on Kohtla-Järvel väga suur ajalugu ja väga lahedad inimesed," rääkis Agur, millest sündis idee teha Kohtla-Järvest rokkooper.
Agur leidis, et rokkooper ei ole tehtud ainult kooli või linna jaoks, vaid kogu Eestile. "Et tuua Kohtla-Järve pilti, et sellest ei sõidetaks õlgade värisedes mööda. See on ikkagi ajalooline rännak ürgajast tänapäevani. Neeme Kuninga, kes on rokkooperi libretist ja lavastaja, nägemus ja arusaam Kohtla-Järve elust kõrvaltvaataja pilguga. Alates sellest, kuidas ürgne laulik laulis nendel aladel, kui avastati põlevkivi, läbi esimese Eesti ja läbi nõukogude aja tänapäevani välja. Koos valude ja muredega, mis seda piirkonda tööstuslinna prisma kaudu on läbinud," selgitas Agur.
Rokkooperi helilooja Siim Aimla tõdes, et kuulub samuti stereotüüpsete pealinlaste hulka, kes tavaliselt Kohtla-Järvest mööda sõidavad. "Aga tänu Hendrikule olen viimastel aastatel saanud sinna sisse ka põigata, nii et minu side Ida-Virumaaga on peamiselt tänu Kohtla-Järve riigigümnaasiumile ja Hendrikule," naeris Aimla ja lisas, et kuna rokkooper võtab Kohtla-Järve ajaloo huvitavalt ja lõbusalt kokku, siis enam nii kergesti linnast mööda ei sõida.
Muusika loomine tuli Aimlale kergelt. "Kui on ees vaimukas libreto ja väga head Aapo Ilvese laulutekstid, siis hakkab mõte kohe jooksma. Sulest imemist ei ole üldse vaja harrastada. Kõik tuleb väga lihtsalt ja loomulikult, sest tekst ja süžee sütitab," tõdes helilooja.
Projektis teeb koos tehnilise meeskonnaga kaasa umbes 90 inimest. "Ega meil kool ei ole väga suur, aga olemas on noorteorkester, rokkbänd, mille koosseisus teeb meie suureks auks kaasa ka Margus Kappel, segakoor, tantsijad, lauljad ja siis loomulikult meie kallid professionaalsed ooperilauljad Priit Volmer, René Soom ning noored lauljad Loora-Eliise Kaarelson ja Kauro Tafitšuk," rääkis Agur.
"See ongi professionaalide ja isetegijate sümbioos, mis on tõesti läinud täis saalidele nii Kohtla-Järve kui Jõhvi kontserdimajades ja viimast korda on nüüd võimalik ka Alexela kontserdimajas seda suurt projekti näha. Üks ainus linn Eestis, millest on tehtud rokkooper. Ma ei alahindaks, kui ka Elvast või Haapsalust tehakse rokkooper, aga kuna Ida-Virumaa ja Kohtla-Järve sealhulgas on veidi erilise märgiga, siis ma arvan, et see on kogukondade ühendamise ja samas kunstilise vormi väljendus läbi muusika," lisas ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass