Ukraina abistaja: Eestis ei ole sõda Ukraina inimeste arvelt
Alates täismahulise sõja algusest Ukrainat abistanud vabatahtliku päästja Jaanus Vassili sõnul on olukord Ukrainas endiselt väga keeruline, sest sõdureid pole piisavalt. See, et meil Eestis sõda ei ole, tuleb Ukraina inimese arvelt, lausus ta.
Ukrainas on sõda kestnud üle 1000 päeva. Kehtna vabatahtlikud päästjad Merike Vassil ja Jaanus Vassil on praktiliselt sõja algusest ukrainlasi abistanud. Nad on Ukrainas käinud, saatnud sinna abi ja näinud olukorda kohapeal. Selle kõige eest andis Ukraina neile medalid. "Need medalid ei ole ainult meile antud. Need on antud kõigile toetajatele, kes on õla alla pannud," sõnas Jaanus Vassil saates "Hommik Anuga".
Enam kui kahe aasta jooksul on Vassilitele Ukraina abistamisel õla alla pannud paljud organisatsioonid ja eraisikud. Viimati andis suurema panuse päästeamet, kelle käest saadi ukrainlastele varustust.
"Käisime maikuus esimest korda komandos. 24 mehe peale oli kaks kiivrit," kirjeldas Jaanus olukorda Ukrainas. "Kui septembrikuus uuesti käisime ja varustuse neile viisime, siis see tänu, mis nende silmist paistis, oli meeletu. Täpselt selline tunne nagu laps saaks pulgakommi kätte," lisas Merike.
Kuigi Ukraina suurlinnadesse viiakse pidevalt humanitaarabi, ei jõua see Jaanuse sõnul suurtest linnadest välja. "See ei jõua äärealadele, kus seda tegelikult kõige rohkem vaja oleks. Meie olemegi sellepärast seda teed läinud, et me viime kõik ise kohale. Servadesse, kus seda abi tegelikult vaja on."
Vassilid on viimase kahe aasta jooksul Ukrainas käinud mitmeid kordi. Merike nentis, et pilt, mis neile seal avanenud on, ei ole meeldiv. "Inimesed vaatavad puruks lastud majades, kuidas ots otsaga välja tuleks. See ei ole hea vaatepilt."
Maikuus külastasid Vassilid küla, kus elab sada perekonda. "Alates 2014. aastast, kui sõda tegelikult hakkas, on külas 73 leske," tõi Jaanus välja. "Seda emotsiooni on väga keeruline sõnadesse panna."
Vassilid ei ole tahtnud Ukraina abistamist nii-öelda suure kella külge panna, sest nad ei soovi negatiivsete kommentaaridega tegeleda. "Me ei ole tänase päevani raha kogunud. Me oleme inimeste käest asju võtnud, oleme rääkinud, mida meil vaja on. Suurem pool on see, et me oleme praegusel hetkel aidanud rohkem elanikkonda, päästjaid. Kui päästjatel ei ole mitte midagi selga panna, siis Raplamaa vabatahtlikud päästjad olid esimesed, kes saatsid tööroobasid," rääkis Jaanus.
Ukrainast rääkides on viidatud sealsele korruptsioonile. Jaanus on ukrainlastelt otse küsinud, miks nad korruptsiooniga tegelevad. "Seal öeldi ilusti ära, et suured varastavad sellepärast, et on, mida varastada, aga väike varastab sellepärast, et ellu jääda. Korruptsiooni on palju, aga nad võitlevad sellega, juuritakse kõvasti," sõnas ta. "Tähtis on, et kui midagi antakse, siis seda tehakse avalikult inimeste juuresolekult, et ei oleks korruptsioonihõngu."
Jaanus rääkis, et üheks ukrainlaste mureks on, et sõduritel pole rotatsiooni. "Inimesed ei saa vahetada. Kaks kuud sõjakoldes tähendab seda, et lõpuks peaks hakkama ära tulema, kuu puhkama ja siis tagasi minema. Seda rotatsiooni ei ole, sõdurid lahkuvad postilt. See väsitab. See hakklihamasin, mis venelaste poole pealt tuleb, see on karm," kirjeldas ta. "See, et meil Eestis sõda ei ole, tuleb Ukraina inimese arvelt. Kui meie enda kõrged ametnikud ei suuda sellest aru saada, siis on kurb."
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Hommik Anuga", saatejuht Anu Välba