Meelis Kukk: mul ei ole lastekodus töötades tekkinud haletsuse momenti
Tallinna Lastekodu pälvis äsja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu sotsiaaltöö preemia. Neli aastat Tallinna Lastekodu juhtinud Meelis Kukk sõnas, et nelja aastaga on Tallinna Lastekodu läbi teinud suure arengu.
Kuke sõnul on tema töös nii rõõmu ja helgust, kuid on ka raskeid hetki. "Ma mõtlen nende laste lugude peale, kes meile saabuvad, mida nad on läbi elanud. Näiteks kui on sündinud norm laps ja raputatud vigaseks, kes on eluaeg siis voodihaige. Või siis teatavasti on Eestis ka ju seksuaalselt väärkoheldud lapsi päris palju, statistika järgi umbes 360 registreeritud juhtumit aastas. On ka meil neid teemasid ja need on need, mis on õõvastavad," rääkis ta "Vikerhommikus".
"Kuid nähes selle lapse positiivseid eduelamusi, siis need on sellised toredad hetked, mul ei ole küll Tallinna lastekodus töötades tekkinud sellist haletsuse momenti laste osas. Pigem, kui sa huvitud tema käekäigust, võitled selle eest, et ta saaks koolikoha, et ta oleks õigel nii-öelda teenusel, et tema kodukeskkonnas, kus ta on, kui tal on riskikäitumine, oleks lisapersonali. Need on sellised eduelamused," rääkis Kukk.
Meelis Kukk on ka ise kasvanud asendushooldusel ning elanud Keila SOS lastekülas, hiljem ka noortekodus ja töötanud kaheksa aastat sealsamas noortekodus kasvatajana. Hiljem töötas ta tervishoiusektoris, kuid peale läbipõlemist, kui ta nägi, et Tallinna Lastekodu otsib uut juhti, otsustas ta sinna kandideerida. "Mõtlesin, et ma ju tunnen süsteemi. Aga ma ei tea, kas see, et ma olen ise asendushoolduse ja lastekodu taustaga, et kas see kuidagi aitab või toetab. Ma ei ole päris lõpuni kindel," sõnas ta.
Asendushooldus on ajas korralikult muutunud, olles nüüd oluliselt personaalsem. "Olles ise kokku puutunud ka väga paljude nende inimestega, kes olid lastekodudes 70. või 80. aastatel, siis olid ju suured hooned ja väga suured rühmad, kus ühes rühmas oli seal 25-30 last ja noort. Täna on kuni kuus," rääkis Kukk ja märkis, et muutunud on ka inimeste hulk, kes igapäevaselt lastega töötab. "Täna meil on perevanema süsteem, kus on kaks või kolm perevanemat, kes ühe kuu ära täidavad. Kasvatajasüsteemi, kus on ühes peres viis kuni seitse kasvatajat, seda on üha vähem ja vähem."
Neli aastat tagasi Tallinna lastekodu juhiks saanud Kukk sõnas toona, et asutus on 20 aastat ajast maas. Nüüdseks tunneb ta, et on tehtud läbi suur areng. See kajastub ka töötajate valimise poliitikas. "Meie lapsed on mõnes mõttes sunnitud meie juures elama, nemad ei saa valida, et nad võiks elada kuskil mujal, aga meie töötaja saab. Kui sa ei huvitu sellest lapsest, ei tea tema kohta ja käid tööl ainult sellepärast, et tööl peab käima, siis paraku tuleb suunata see inimene uut tööõnne otsima," rääkis Kukk.
"Õnneks meil on päris palju neid inimesi tööl, kes tõesti on suure pühendumisega ja päriselt huvituvad nendest lastest, neid on õnneks väga palju enamuses, julgeks öelda," sõnas Kukk.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Sten Teppan