Insuldi üle elanud tervisesportlane: olin raudselt planeedi terveim inimene
Insuldi üle elanud harrastussportlane Avo Hein rääkis "Terevisioonis", et käis regulaarselt perearsti ja spordiarsti juures kontrollis ning kõik tema tervisenäidud olid ideaalselt korras. Ometi tabas teda insult, mille tagajärjel üks käsi ei tööta ning üks jalg on sirge ja kange.
Rahvusvahelisel insuldipäeval käis "Terevisiooni" stuudios paadunud harrastussportlane Avo Hein, kes sai insuldi ligi kümme aastat tagasi rattatrennis täiesti ootamatult.
"Enne seda olin raudselt planeedi terveim inimene. Olin arstide unelmate patsient, väga sportlik, kõik näidud olid ideaalselt korras. Ise helistasin alati arstile, et ma tulen nüüd kontrolli. Spordiarsti juures käisin regulaarselt koormustesti tegemas. Kui perearst mu insuldist kuulis, pidi ta selja peale kukkuma. Nagu arstid ütlesid, üks veresoon oli nõrk ja andis järgi," ütles ettevõtja Avo Hein.
Kahjuks päris terve Hein enda sõnul praegu veel ei ole. "Aga ma saan oma eluga ikkagi hästi hakkama. Tõsi, ma ei saa enam teha mitte ühtegi spordiala, füüsis lihtsalt ei võimalda ja üldse on miljon väikest asja, millega ma tegeleda ei saa."
Heinal üks käsi ei tööta ning ka üks jalg on sirge ja kange. "Minu õnn ongi see, et kuna ma olin patoloogiline spordiarmastaja, siis tänu sellele ei ole mul raske ka praegu ennast toast välja ajada kõndima või teraapiasse. Kui sul on tegemist füüsilise probleemiga, siis tuleb ise liikuda."
Hein käib siiamaani regulaarselt taastusravil Tallinnas ja Haapsalus. "Terapeudid vaatavad su üle, kas sa oled õigel teel, õpetavad sulle uusi trikke. Alguses sa ei suuda isegi välja mõelda, kuidas sa püsti saad," on Hein tänulik terapeutide oskustele ja toetusele.
Igapäevaselt käib Hein ka väljas kõndimas ning võimleb. "Eesti ilm iga päev minusugusel ringi liikuda ei luba, sest tuul puhub pikali ja viib jalad alt ära."
Heina õnn on ka see, et ta on elu aeg lootusetu optimist olnud. "Selle ma sain vist emapiimaga kaasa, mu ema oli samasugune. Ma suutsin kogu oma elu ümber planeerida. Mõelda, mis tööd ma võiksin teha, suutsin Tallinna kodu maha müüa, sest ma elasin teisel korrusel."
"Ma jäin ju ellu ja siis tuligi hakata edasi tegutsema. Minu lause on alati olnud see, et lipp peab olema kõrgel lõpuni, ükskõik, kus see lõpp siis ka on," muheles Hein.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu