Linnast maale kolinud hipsterpõllumehed: me ei teadnud maaelust muhvigi
Seitse aastat tagasi pealinnast ära kolinud ning hobikorras mustsõstrakasvatajateks hakanud ETV produtsent Tiina-Mari Koljak ning disainer ja endine Terminaatori bassimees Indrek Timmer nimetavad end hipsterpõllumeesteks. "Vikerhommikus" jagasid nad mustsõstrakasvatuse rõõme ja muresid.
Indrek Timmeri sõnul otsiti seitse aastat tagasi elukohta, kuhu päriselt ühine kodu luua. Timmerile tundus parimaks valikuks isalt ja emalt päranduseks saadud maakoht Raplamaal. Koljaku oli maale kolimise suhtes esialgu skeptiline. "Ma ikka kartsin üsna tõsiselt sinna maale ära kolimist, sest kui sa oled linnas harjunud palju suhtlema, sõpradega väljas käima, siis sa mõtled, et okei, nüüd on 30 kilomeetrit Tallinnast, väga äge, ma ei sõida autoga, veel ägedam. Meil olid ikka tulised vaidlused enne kui ma lasin endale kraatri pähe rääkida. Aga ma ei kahetse sentigi, see ärevus, mis oli, see on maha maetud, ma tunnen ennast väga hästi seal."
Nüüdseks on hobi korras juba neli aastat kasvatatud ka mustsõstraid. Esimene arvestatav saak nopitigi tänavu. "Me oleme saanud kõike seda vett ja vilet, mida vanajumal pakkuda saab. See aasta oli meie jaoks esimene arvestatav, mingit muud kogust saad sa alati, aga see aasta oli ikka kaks nädalat tihket tegemist seal," kiitis Timmer.
Koljak avaldas, et mehe esialgne idee oli põllule kasvama panna hoopis maasikad. "Ega me sellest maaelust muhvigi ei teadnud. Pingpongitasime neid mõtteid. Kindlasti oli üks argument, et kui töö kõrvalt midagi teed, siis sa ei saa ennast nurka suruda mingi teise ettevõtmisega. Meil oli vaja sellist lahendust, mis on iseseisev ja vähe muret tekitav," sõnas Timmer.
"Meil ei ole kunagi olnud plaanis saada elupõlisteks marjakasvatajateks. Me oleme pigem, nagu mina kutsun, sellised hipsterpotipõllumehed: katsetame ja vaatame, mis juhtub," sõnas Koljak. Idee just mustsõstraid kasvatada, tuli aga lõpuks sellest, et Timmeri lahkunud emale meeldisid mustsõstrad väga. "Kogu see pärandus ja kõik see kuidagi kõlksus kokku, muutus loogiliseks," ütles Koljak.
Mustsõstra istikud ja know-how muretseti Lätist. Viiel hektaril kasvab nüüdseks 26 000 põõsast. "Hoolt vajaks ta ilmselt rohkem kui me oskame sinna pakkuda. Me ei võta seda ülitõsiselt ega käi end sügavuti koolitamas," märkis Timmer.
"See ei olegi hetkel see eesmärk. Meil oligi see, et paneme maha, vaatame, mis juhtub, saame ise kogemuse võrra rikkamaks," rääkis Koljak. Aprillis Eestit räsinud külma kaitseks püstitati põllule seitse suurt lõket, mis on nipp, mida kasutatakse ka viinamarjakasvatuses. "Me suitsutasime mustsõstrapõldu: suits langes alla, mis tähendas, et külm ei saanud ligi."
Loomad ja linnud samuti mustsõstra põõsaid puutunud pole, punaste sõstardega oleks lugu olnud teisiti. "See oligi üks eesmärk, et nad pidid lollikindlad olema, et me ei saa ennast matta sinna istandusse," sõnas Koljak.
Hipsterpõllumehed nendivad, et nende muld ei ole päris õigeks istanduseks siiski sobilik. "See saak on kindlasti niru võrreldes päris kasvatajatega, aga meile endale oli see okei, sest põõsad olid tõesti marju täis. Sellele savisele mullale midagi istutada ja kasvama panna... Ma ei hoolinud sellest, mul oli kinnisidee, et nüüd on vaja ja teeme," rääkis Timmer.
Saaki kogunes tänavu ligi tuhande kilo jagu. "See aasta saab investeering tagasi. Kui oleks eelmised aastad ka kenad olnud, siis oleks investeering juba varem ära tasunud. Aga ütleme niimoodi, et see koht, kuhu sa põllu peale selle raha matad, jääb alati vanajumala otsustada. Sa ei tea, mis hakkab juhtuma ja kui palju sa seda kurssi suudad muuta. Üks aasta meil oli kümme minutut rahet ja mitte midagi põõsastel küljes ei olnud," jagas Timmer.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe