Hariduspsühholoog: tühja jõllitamist tuleks iga päev harjutada
24. juuni on päev, kus midagi suurt ei toimu ja on võimalus logeleda. Hariduspsühholoog Grete Arro sõnas, et kui inimene on varem keskendunult mõne küsimusega tegelenud, siis võib logelemise käigus lahendamata küsimus vastuse leida.
Arro sõnul erineb püha paljude inimeste jaoks selle poolest, et isegi kui tehakse tavapäraseid tegevusi või tegevusi, mida muidu pole jõudnud, ja niisama ei logele, siis annavad inimesed endale vähemalt loa neid mitte teha, mis muudab ka tegemise enda teistsuguseks.
"See on palju magusam. Võiksin mitte taha, aga ma teen. Surve tunne kaob ära ja see loob erinevuse. Aga võib-olla tõesti paljud inimesed ei teegi sel päeval mitte midagi," muigas Arro.
Logelemise olemust on raske paika panna. "Kui oled sel päeval näiteks koos pere ja sõpradega, siis inimese heaolu ja õnnelikkuse mõttes on see üks olulisemaid tegevusi. Ei ole kasulikumat tegevust ajule ja psüühikale. Kas seda saab siis nimetada tühjuseks? Kindlasti mitte," tõdes Arro "Vikerhommiku" stuudios.
"Õppimise kontekstis on uuritud, mida selline mitte-midagi-tegev või puhkav aju õiet teeb. Teadlased /.../ leidsid, et mitte-probleemilahendav aju on tunduvalt aktiivsem. Meie ajus on protsesse, mis käivituvad just siis, kui me midagi konkreetset ei lahenda. Sealt jõuti teadmiseni, et kui me intensiivselt mingit probleemi ei lahenda, siis selle käigus võime ka terve hunniku mitte-triviaalseid probleeme ära lahendada. Eeldusel, et need meil on, suuremad küsimused, millele pole veel jõudnud lahendust välja mõelda. Kui keskendunud mõtlemine pooleli jätta ja vaadata näiteks puulehti või veevoolamist, /.../ võib see küsimus vastuse leida," selgitas Arro.
Kuigi sel hetkel inimene lahenduse leidmist suunata ei saa, siis lahenduse leidmisel saabki määravaks eeltöö, kus probleemiga on fokusseeritult tegutsetud.
"Seega ei saa öelda, et inimesed, kes hommikust õhtuni ainult logelevad, tulevad maailma parimate mõtete peale. Kui meenutada, kuidas Descartes leiutas koordinaatteljestiku. Mida ta tegi? Logeles voodis ja jälgis kärbse lendu. Siis sai aru, et kui ta mõõdab ära kärbse kauguse mis tahes hetkel kahest seinast ja laest, siis suudab ta kirjedalda kärbse asukohta ruumis igal ajahetkel täiesti täpselt. Sealt edasi avanesid matemaatikas päris paljud uksed," rääkis Arro, kelle hinnangul võiks sarnast nähtust oma elus kasutada sagedamini kui kord aastas.
On palju ameteid, kus inimene on mõttega kogu aeg tööl. "Ja see on tegelikult okei. Mõttega kogu aeg tööprobleemide juures, sest need on huvitavad ja põnevad, need kõnetavad teda, ta tahab neid kogu aeg lahendada. See töö on heas mõttes osa tema identiteedist. See ei ole alati probleem," kinnitas Arro.
Kui puulehti vaadates panna käima mõni taskuhääling või kuulata mõttega Vikerraadio hommikuprogrammi, siis suunamata või pingutuse vaba tähelepanu tööle ei lähe.
"Kõik on ju märganud seda, et lastes pilgul uidata, tõmbavad erinevad objektid su tähelepanu, aga nad ei sunni sind keskenduma, sa ei uuri neid. Õige molutamine eeldab ikka õigeid tingimusi," naeris Arro.
"Raadio võiks olla kinni, nutiseade võiks olla teises toas ja abi võiks olla looduslikest elementidest. Kardan, et kui me seda oskust piisavalt sageli ei harjuta, siis võime muutuda ärevaks, kui sinna satume. Inimene tunneb, et ei tule sisse infot, mis paneks keskendunult mõtlema, aga ma arvan, et hästi kasulik on ilma sisendita, lihtsalt mõtte uitamist iga päev harjutada. Jõllitada tühja," lisas Arro.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Vikerhommik", intervjueeris Johannes Vedru