Praegu lainetab Inger peamiselt tantsulise popmuusika vallas. Küll aga ei tähenda see seda, et ta oleks akustilise kitarri nurka visanud. "Muutus on igale artistile väga oluline," leiab ta. "Ma arvan, et kõik artistid käivad selle läbi. See on lihtsalt erinev, millal kellelgi see avanemine, et tahaks nüüd midagi uut proovida, tekib. Kui ma eelmisel aastal eesti keeles kirjutama hakkasin, siis see oli ka mingi muutus. Ma ei ole täiesti teiseks inimeseks muutnud, vaid see on tavaline muusikaga kasvamine," selgitas ta Vikerraadios Andres Oja saates.

Ingeri sõnul on tema looming väga isiklik. "See, mis muusikasse läheb, tuleb ikkagi iseenda seest. Ma olen proovinud seda kuskilt mujalt ammutada ja katsetada, aga see on keerulisem, sest sa ei võta seda nii palju enda sisse. Emotsioon, mis sinu seest tuleb, on kõige õigem," usub ta.

Kindlat rutiini, kumb enne sünnib, sõnad või viis, Ingeril pole. "Kuidas on tunne, mis ilm on, mis emotsioon on," loetles ta tegureid, mis kirjutamisprotsessi mõjutavad. "Vahel tulevad sõnad, vahel tuleb üldse mõte, millest ma tahan kirjutada või mis tunded mind valdavad, aga vahel tuleb ka meloodia. See oleneb päevast ja ka sellest keskkonnast, kus ma olen. Kui ma olen stuudios, tuleb meloodia mingil määral enne, sest kui produtsent alustab põhjaga, tekivad mul esimesed viisijupid," selgitas muusik.

Kuigi Inger ei pea ennast jonnakaks kirjutamispartneriks, on ta hakanud rohkem oma arvamust avaldama. "Ma olen avanud iseendale ukse, kuidas oma mõtteid produtsentidega jagada, sest see on väga raske, kui sa ei ole seda varem teinud. Mul on nii hea meel, et mul on üldse arusaam, mida ma tahan teha, kuidas ma tahan teha ja kuidas ma seda produtsentidele kommunikeerin," rääkis ta ning tõdes, et algusaastatel ei osanud ta produtsendile öelda, kui midagi muuta soovis.

Mõni nädal tagasi ilmus Ingeril uus lugu "Jah, sa oled see". Muusik selgitas, et kirjutas uue loo sõpradele. "Ma olen aru saanud, et minu elus praegu just need inimesed, kellele ma saan toetuda, kes mõistavad ja aktsepteerivad mind. See ongi elus kõige tähtsam. Nooremana sa ei saa päriselt aru, kes on sinu inimesed, sinu sõbrad, need inimesed, kellele saad toetuda, aga mida vanemaks ma olen saanud, seda rohkem olen aru saanud sellest mõttest," rõõmustas ta.