Ujumistreener: last ujuma õpetades pole ujumiskätistest kasu
Laste ujumistreener Maria Trei selgitas, et last ujuma õpetades tuleks ujumiskätised ja päästevest kaldale jätta, sest need hoiavad last vee peal, mitte ei aita tal ujuma õppida.
Laste ujumistreener Maria Trei märkis, et kooliujumise vaatest oskavad umbes pooled Eesti lastest ujuda. "Pilt on päris hea. Väga rõõmustav, et paljud tahavad ujuma õppida," lisas ta.
Treeneri sõnul käib suur osa koolilapsi ujumistundides suure õhinaga. "Igas klassis võib juhtuda, et mõni on, kes on kartlik ja ei taha ning võtab väga palju aega," tõdes ta. "Ujumisõpetajale on väga tore see, kui laps tuleb ja on juba veega sõber. Ülejäänu läheb lapse jaoks palju kergemalt. Kui ta ei ole veega sõber, on tal alguses raskem."
Veega on kõige lihtsam sõbraks saada vanematega vees aega veetes. "Alguses on vanem ikkagi see, kes on lapsele tugi ja julgus ning sealt see minema hakkab," rõhutas ujumistreener.
Ujuja Kregor Zirk tõi välja, et tema on kuuekuuse lapsega korduvalt basseinis käinud. "Mulle tundub, et mida nooremalt sellise asjaga alustada, seda mugavamad nad vees on. Võib väga varakult alustada ja sealt on lihtsam päris ujumisoskuseni jõuda," rääkis ta omast kogemusest.
Hea aeg, et ujuma õppida, jääb Trei sõnul lasteaia lõpetamise ja koolitee alustamise kanti. Treeneri sõnul on lapsele esilagu oluline, et täiskasvanu teda vaataks, imetleks, innustaks ja temaga asju kaasa teeks. "Kui on vaja sukelduda, siis las vanem või see, kes on juures, sukeldub ka. Nii on kõige parem, sest laps imiteerib alguses hästi palju," selgitas ta.
Selleks, et ujuma õppida, ei ole ujumisõpetaja sõnul ühtegi lisaasja vaja. Pärast seda kui vees olemisega on esimene sõprus sobitatud, tuleks sukelduma õppida. "Nii palju kui jaksad – pea ees, jalad ees, kõikvõimalikud viisid. Mitte hüppega paadisillalt, vaid sealsamas vees," õpetas Trei.
Treener rõhutas, et ujuma ei tohiks õppida vees, mis on üle pea. "Näiteks mina õppisin Pirita jões niimoodi ujuma, et läksin käies nii sügavale kuni vesi oli lõua alla ja ujusin kalda poole tagasi. Niimoodi lugematuid kordi kuni vesi hakkaski mind kandma," tõi ta näite ja rõhutas, et esialgu tulekski ujuda sügavamalt madalamale või pikki rannajoont.
Ujuma õppides tuleks täispuhutav päästevest ja kätised kaldale jätta. Lisaks sellele, et need võivad katki minna ja on seetõttu ohtlikud, on lapsel raske neis päriselt ujuda, sest ta hõljub nendega vee peal, märkis ujumistreener. Samuti pani ta südamele, et rannapalli mängitaks maismaal, mitte vees.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Liisu Lass