"Turbulents on ilmastiku osa, pilootide kasutuses on ka prognooskaardid, mis seda ette võivad ennustada. Vahel võib turbulentsus aga olla ka prognoosimatu, näiteks väga kõrgel lennates. Sellised olukorrad võivad tekkida piirkondades, kus võib kohata õhujõgesid või jugavoole, mille piiril tekibki raputav olukord, mis võib eskaleeruda väga kiiresti," selgitas staažikas lendur Elar Paidu.

Paidu sõnul juhtub nii tõsist õhuauku, mis lennutaks inimesed lakke, prognoosimatult siiski väga harva, selline olukord on pigem erand. "Aga see on võrreldav olukorraga, kui eset mingis suletud anumis raputatakse, siis see asi lendab seal ju vabalt ringi."

Piloodi esimene eesmärk on, et inimesed ennast ei vigastaks ning seetõttu lülitavad nad turbulentsi tekkides turvavöömärgid sisse, et suunata reisijad oma kohtadele turvarihmadega kinnitatult istuma.

"Seejärel hakkame vaatama, kas vähendada kiirust, see on ka üks meetod, kuidas turbulentsi leevendada või peame juba vahetama kõrgust," lisas Paidu. "Lennuki kukkumise puhul õhuaugus me räägime enamasti paarikümnest meetrist korraga, mis ei ole midagi erilist. Aga pardal viibijatele, kui nad pole turvavööga kinnitatud, on see ohtlik."

Lennunduses on väga tavapärane, et lennu ajal vahetavad piloodid omavahel kogu aeg informatsiooni ning hästi palju toetutakse just lendurite endi poolt antud infole. Samuti saab olulist infot lennujuhilt.

Oleneb õhujõgede suunast, aga alati ei ole Paidu sõnul võimalik neist mööda manööverdada. "Vahel saab neist ka alt või pealt mööda minna, aga tihti on nad üpris mastaapsed, nii et peame nad ikkagi ära kannatama."

Kuna turbulents oleneb ainult ilmast, siis ei saa välja tuua ühtegi regiooni, mis võiks turbulentsuse poolest olla ohtlikum. "Ka Tallinnas on vahel tuuline ja lennukid ei saa selle tõttu maanduda. Kevadel on ilmastiku mõttes lendamine keerulisem, sest maa hakkab soojenema ja tekib maalähedane turbulentsus," selgitas Paidu.

Kui lennuk on äikeselises või äikese-eelses olukorras, siis on turbulents tugevam kui lihtsalt pilvest läbi sõites, kus vahel lennuk vaid kergelt raputab.

Paidu sõnul on turbulents ka pilootide jaoks väga ebameeldiv. "Katsume teha kõik selleks, et seda lendamise ajal ei esineks teiste pilootide teadaannete või lennujuhtide abiga, kes annavad meile vastavaid juhiseid, et mõnel teisel kõrgusel on parem ja me kohe vahetame kõrgust."

Äikese ajal lendamine on ka ebameeldiv, aga välgutabamus lennukile midagi hullu ei tee. Maailmas ei ole täheldatud ühtegi lennuõnnetust, mis oleks tingitud ainult turbulentsist.

Lennundusekspert: lennukis tuleks alati võimalusel turvavöö kinni hoida

Lennundusekspert Tõnis Lepp ütles "Ringvaates", et see, et lennukis, mis teel Londonist Singapuri tõsisesse turbulentsi sattus, said inimesed raskelt kannatada, oli mitme asjaolu kokkulangemine.

"Lahtisi inimesi oli liiga palju ja ootamatult satuti mingisse väga tugevasse turbulentsi. Imelik on see, et piloodid ei vajutanud nuppu, et turvavööd tuleks kinni panna, mis tähendab, et järelikult see turbulents tuli väga ootamatult," selgitas ta.

Lepp märkis, et turbulentsid on tegelikult kogu aeg üleval ja piloodid püüavad neid võimalusel vältida. Samas rõhutas Lepp, et lennukis tuleks turvavöö alati võimalusel kinni hoida.

"Alati ju räägitakse, et turvavöö tuli on küll kustunud, aga hoidke ikkagi rihmasid kinni. Piloodid istuvad alati kinnise turvavööga. Kui oleks kõikidel rihmad kinni olnud, poleks seda õnnetust sellisel kujul juhtunud, kõik oleks lihtsalt natuke ehmunud," rääkis Lepp.

Lepa sõnul on turbulentsi sattumine mõningal määral ennustatav. Kõige täpsem ennustus on see, kui mõni piloot on turbulentsi sattunud ja piloodid omavahel informatsiooni vahetavad. Ka ilmakaartidel olevate õhuvoolude järgi on võimalik pisut prognoosida.

"Aga turbulents on nähtamatu. Selles mõttes on see piloodile alati ootamatu. Nii et alati tuleks valmis olla," ütles Lepp.

Tema sõnul ei ole maailmas piirkondi, kus turbulentse esineks rohkem kui mujal.