Joosep Värk on Eesti Rahvusringhäälingu Euroopa korrespondent olnud alates 2020. aastast. Sel suvel annab ta teatepulga üle Joakim Klementile ning jätkab tööd Eestis ERR-i uudistetoimetuses. Brüsselist lahkub Värk kerge südamega.

"Need neli aastat olid väga tihedad. Olen saanud kajastada väga palju suuri teemasid ja on olnud väga palju hetki, kus ei olegi saanud millelegi muule keskenduda. Nähes ka, kes pärast mind sinna läheb, on mul loomulikult hea meel ise tagasi tulla ja nii hea inimene sinna asemele saata," sõnas Värk "Vikerhommikus".

Värk tõdes, et Brüsselisse tööle minemine oli tagantjärele vaadates veel parem samm, kui ta esialgu arvas. "Toona oli igasuguseid kõhkluseid selles osas, kuidas kõik välja nägema hakkab," tõdes ta. "Üks asi on see, kuidas sa saad mikrofoni hoidmisega hakkama, teine asi on see, kas sa saad teemadest jagu ega lase endale pähe istuda," märkis Värk, kelle sõnul võttis esialgu aega arusaamine, kes täielikku jama ajab. "Kõige lihtsam näide on Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell, kes võib igasugust jama ajada. Hiljem tuleb alati pressiametnikelt üle küsida, kas see oli ikka nii või mida ta sellega mõtles. Siis saad õige vastuse teada."

Värk leiab, et Brüsselis töötavad enamjaolt inimesed, kes teevad oma asja hingega. "Nad elavad paljuski töö nimel, ütleks, et kohati isegi liiga palju. Seda ma küll öelda ei saa, et inimesed hingega ei töötaks. Muidugi sõltub ka institutsioonist," rõhutas ta. "Euroopa Parlamendis – ilmselt samamoodi nagu Eesti parlamendis – on liikmeid, kes teevad väga palju tööd, ja on neid, kes selle viie aasta jooksul annavad ühe või kaks intervjuud ja võib-olla muid asju ka väga palju ei tee. See kõik sõltub inimesest."

Korrespondent lausus, et lisaks NATO ja Euroopa Liidu asjade kajastamisel, tuleb Eesti vaatajateni ka nii-öelda inimlikumaid lugusid tuua. "Mina tunnen, et ma ei ole neid human interest lugusid nii palju teinud, aga seda kindlasti tuleb ka teha," tõdes ta.

Juuni alguses toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Värgi hinnangul on Eesti poliitikud oluliseks hääleks Venemaad ja Ukrainat puudutavates teemades. "Kui keegi peakski hakkama rääkima sellest, et üritaks nüüd kuidagi teistmoodi seda olukorda lahendada, siis olla selleks piduriks, kes ütleb kohe, et stopp, kas te saate aru, millest te räägite. Nende roll selles on olnud väga oluline ja kindlasti järgmise viie aasta jooksul täpselt samamoodi."

Lisaks Venemaa täiemahulise sõja algusele Ukrainas jäi Värgi Brüsseli-aastate sisse ka koroonapandeemia. Ajakirjanik tõdes, et muutunud ülemaailmne olukord mõjutas ka tema tööd väga palju. 

"Korrespondendile on ikka väga keeruline, et sa satud linna, kus sa ei ole varem elanud, sa tunned professionaalselt suhteliselt vähe inimesi ja sa ei saa ka midagi teha, et nendega tuttavaks saada. Sa võid neile helistada, võib-olla ka mõned videokõned teha, aga üleüldiselt, et üksteist tundma saada, sellega läks sisuliselt aasta või rohkemgi," meenutas ta. "Sisseelamine võttis ikkagi väga kaua aega."

Eesti Rahvusringhäälingu korrespondendi tiitlit kandis Värk Brüsselis uhkusega. Ajakirjanik tõdes, et teda üllatas, kuidas Eesti Rahvusringhäälingut teiste suurte tegijate kõrval võrdse partnerina võeti.

"Olgu see siis Saksamaa ARD, kelle eelarve on ilmselt 80 korda suurem ja seal on rohkem inimesi, aga ikka oled oluliste briifingute ajal laua taga ja küsid nendega koos küsimusi. Sinu roll on täpselt sama oluline, sa esindad samamoodi mingisuguseid vaatajaid –olgu neid vähem, aga nende huvid peavad kaitstud olema. Sa saad seda teha," kiitis ta.