Aprillis pälvis Linnateatri näitleja Sandra Uusberg Leida Rammo Linnateatri fondi preemia.

"Minu jaoks oli see väga liigutav, sest Leida oli mu jaoks väga inspireeriv inimene, kellelt ma õppisin väga palju. Aga teistpidi on selle auhinna taga mu kolleegide valik, kellega ma igapäevaselt koos töötan ja seetõttu on mulle see auhind eriti oluline," ütles Tallinna Linnateatri näitleja Sandra Uusberg.

"Me kohtusime Leidaga filmivõtetel ja seal ta ise hakkas minuga vestlema, see oli mulle tohutu kompliment. Ma nägin seda kirge, uudishimu ning tahet anda edasi seda, mida ta on oma karjääri jooksul avastanud. Käisime kohvikus, ta käis vaatamas meie esietendusi. Ma siiamaani hoian kuklas tema öeldud sõnu. Näiteks tarkust, et näitlejatöös õhtust õhtusse ei saa sa korrata mitte tunnet, vaid mõtet ja mõte toob kaasa emotsiooni. Täpselt nagu eluski. See oli minu jaoks nii lihtne, aga nii oluline seletus, mis mind abistab igal õhtul lavale minnes," ütles Uusberg.

Linnateatris esietendus hiljuti terav komöödia "Nachtland", kus Uusberg kehastab kurja õelat naist.

"Kui sulle antakse roll, siis sa pead olema selle rolli advokaat, mistõttu tuleb otsida põhjuseid, miks see inimene niimoodi käitub, suure tõenäosusega sünnib kurjus mingist haigetsaamisest ja ahnus on millegi puudujääk. Miks inimene laval just nii reageerib nagu ta reageerib. Mind käivitab see, mis on inimese sinnamaani viinud."

"Nachtlandi" on Uusbergi arvates väga põnev mängida, sest võti on teistsugune. "Saksamaal on foorumteaterlik lähenemine väga tavaline, aga mul võttis kohanemine sellega, et neljandat seina ei ole, ikka aega, aga nüüd juba teisteski lavastustes kipun publikusse vaatama ja siis meenub, et see pole ju see koht," muheles Uusberg.

Lavastajad on ka erinevad. "Mõni näitleja avaneb ühe näitlejaga, mõni teisega. Kõik lavastajad otseselt ka ei nõua midagi, nii et teinekord tuleb ka ise midagi endalt tahta, ja on ka neid, kes väga inspireerunult tahavad näitlejast midagi uut välja koukida, mis on väga tänuväärt."

Lavastajatest rääkides toob Uusberg välja Uku Uusbergi, Lembit Petersoni, Taago Tubina ja Henrik Toompere, kes on suutnud temas avada üllatavaid külgi.

"Peanäitejuhi abikaasa roll ei ole nii raske, kui peanäitejuhi oma, ma ei virise. Kuna mina olin Linnateatris enne, kui Uku peanäitejuhiks sai, siis ma võtsin seda väga rahulikult. Kuna kolleegid võtsid Uku sooja südamega vastu ja suisa ootasid teda, siis tänapäeval peanäitejuhi naise teema ei ole vist enam nii suur probleem. Lähedase inimesega koos töötamisel on ikka oma võlud ja valud, see on ju nii igal pool. Ikkagi suhtud tundlikumalt või vastupidi, ei ole nii peenetundeline. Praegu on küll kõik väga loomulik. Ma muidugi kartsin seda, mis tuleb, aga ma arvan, et kõik läheb hästi," kommenteeris Uusberg olukorda, et tema abikaasa on samas teatris peanäitejuht.

"Uku südameasjaks oli ka see, et kõik saaks vastutusrikkaid rolle. See on näitleja arengus väga oluline, et näitleja ei jääks kogu aeg väiksemate rollide peale. Nii äge ongi vaadata, kui mõni näitleja millegi uuega üllatab. Väga mõnus on imetleda teisi kolleege saalis," lisas ta.

Näitlejate peres on ühist kodusolemisaega väga vähe. "Kodus me oleme küll Ukuga pigem kordamööda. Pühapäev on meie kodus väga püha päev, suure tõenäosusega satume siis kõik kokku. Õnneks on mul palju lähedasi, väga armsaid inimesi ümberringi, ilma oma emata ma ei kujutaks üldse ette, kuidas see kõik käiks. Enamus õhtuid on lapsed mu emaga, kui mul on etendus ja Uku on tööl. Ka mu isa on väga palju abiks, venna ja vennanaisega jagame sõite kooli ja huviringidesse."

Kui ta ei oleks näitleja, siis oleks ta heameelega matemaatikaõpetaja, mis oli tema lemmikaine. "Mul oli väga inspireeriv matemaatikaõpetaja. Tegelikult on matemaatika ja muusika omavahel vägagi seotud."

Uusbergi mõlemad vanaemad tegelesid kaunite kunstidega, vanema Evi lõpetas balletikooli ja Siina oli näitleja. "Ma olen lähtunud absoluutselt neist, ja ka oma emast, kui loon mõnda naisrolli, sest nad on nii värvilised minu kujutluses alates minu lapsepõlvest ja neis on nii palju erinevaid naiselikke tahke, mis on minu jaoks väga inspireeriv. Olen alati tundnud, et erinevate põlvkondade koosolemine on kõige suurem rikkus."