Urmas Tartes: "Osooni" tegijatega on tekkinud mõnus ja vahetu kontakt
Eesti teleajaloo vanim järjepidevalt tegutsev looduse- ja keskkonnasaade "Osoon" tähistab enda 30. sünnipäeva. Enda suhtest "Osooni" saatega mõtiskles bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes.
"Osooni" saatega olen koos elanud selle saate algusaastatest peale. Olen olnud saate pidev vaataja. Eriti 1990ndatel oli televisioon üks olulisemaid teabekanaleid ja häid loodussaateid pole mitte kunagi ülearu. "Osoon" oma rahuliku, tasakaalustatud, helge, informatiivse, kus vaja kriitilise teemakäsitlusega, oli ja on kindel televiisori ette kutsuja ning ühiskonna jaoks oluline kvaliteetse loodusteadusliku informatsiooni edastaja.
Kaasajal saab tänu järelvaatamise võimalusele muidugi saate vaatamist ja looduses käimisi veelgi paremini ühildada. Teisalt seab kaasaja informatsiooniline küllus saate tegijaid endid järjest suuremate väljakutsete ette. Millega mulle tundub, on nad hästi hakkama saanud.
1998 lisandus minu suhetesse "Osooniga" uus tahk. Olin esimest korda saates esineja, kui mind intervjueeris meie loodusmeedia suurkuju Rein Maran. Sellele algusele on järgnenud tänaseks ilmselt kümneid (kes neid kokku lugeda jõuab) salvestusi.
"Osooni" tegijatega on läbi aegade alati tekkinud äärmiselt mõnus ja vahetu, kuid vastastikku täpsust ja kvaliteeti hindav loominguline kontakt. See on aidanud ja õpetanud ka mind ennast paremini ja konkreetsemalt sõnumeid edastama, sest telesaates tuleb oluline edasi anda loetud minutite kestel.
Toimetaja: Rasmus Kuningas